Suitsiidi läbi kaotab elu rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes (8)

12.11.2015_Lia Hanso_tambet

Kui Saare maakonnas on seitsme aasta jooksul liiklusõnnetustes hukkunud 18 inimest, siis üle kahe korra rohkem on neid, kes on lõpetanud elu enesetapuga.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil valis Saare maakonnas vabasurma 2008. aastal neli, nii 2009. kui ka 2010. aastal seitse, 2011. aastal viis, 2012. aastal kaheksa, 2013. aastal kuus ja mullu kaheksa inimest. Kokku seega 45.

Kuressaare haigla kliinilise psühholoogi Lia Hanso (fotol) hinnangul on enesetappe varasema ajaga võrreldes siiski oluliselt vähem. “Aga ka neli enesetappu on liiga palju, rääkimata neljakümne viiest,” tõdes ta.

Suhtedraamad

Statistika näitab, et 2012. aastal ja mullu oli enesetappe rohkem kui masuaastail. “Elu-olu mõjutab inimesi erineval viisil,” tõdes Hanso. “Kõige sagedasem elu lõpetamise põhjus ei ole siiski majanduslik olukord, vaid suhtedraamad. Viimaste tõttu kipuvad endalt elu võtma just noored inimesed.”

Hanso sõnul juhtub tihti nii, et need inimesed, kes on oma elu lõpetanud enesetapuga, pole varem psühholoogide ja psühhiaatrite vaatevälja jõudnud.

“Nende inimestega, kes on teinud suitsiidikatse, tuleb meil kokku puutuda küll – kui on näiteks tablette võetud, toibutakse ju haiglas,” rääkis Hanso, kel endalgi on tulnud sellistele inimestele hingeabi anda. Seitsme aasta jooksul vabasurma läinud inimestest on üks olnud naine, ülejäänud mehed.

“Mehed ja naised erinevad selle poolest, et naised on varmamad abi otsima ja räägivad oma probleemidest rohkem,” nentis Hanso. “Mehed on selles osas kinnisemad – meie mehemalli juures näitab oma probleemide väljatoomine justkui nõrkust ja murede kurtmine käib meestele au pihta.”

Kas inimesel, kelle enesetapukatse ebaõnnestus, on ellujäämise üle hea meel?

“Päris raske on seda öelda,” tõdes Hanso. “On neid, kes tegelikult ei taha surra, aga hetkel ei näe olukorrast muud väljapääsu. Nemad on küll õnnelikud, et hing sisse jäi ja abi tuli.

Teinekord aga lisab ebaõnnestunud suitsiid inimesele pinget, et “isegi sellega ei saanud ma hakkama”. On ka põhimõttelisi surmaminejaid, kelle jaoks tema otsus ei kuulugi vaidlustamisele, sest elu on tema jaoks mõttetu.”

Tagamaid ei teata

Hanso sõnul ei tea enesetapu teinud inimese lähedasedki sageli, mis olid suitsiidiotsuse tagamaad. “Hüvastijätu- või süüdistuskirju tänapäeval ju pigem ei jäeta,” märkis Lia Hanso.

Eestis leiab igal aastal aset üle kahesaja suitsiidi. Aastail 2008–2014 tehti 1650 enesetappu. Kõige väiksem oli vabasurmade arv 2011. ja 2013. aastal – kummalgi 218. 2009. aastal lõpetas ise oma elu aga koguni 269 inimest.

Kui Saaremaal läks aastail 2008–2014 vabasurma vaid üks naisterahvas, siis kogu Eesti statistikas moodustavad naiste enesetapud umbes viiendiku. Seitsme aasta jooksul tegi enesetapu 1324 meest ja 326 naist.

Enesetappude arvu poolest on esikohal Harju maakond – seal on seitsme aasta jooksul vabasurma läinud 527 inimest, neist 363 Tallinnas. Järgneb Ida-Virumaa 217 suitsiidiga.

Tartu maakonnas oli aastail 2008–2014 178 suitsiidi, Lääne-Virumaal 107. Ülejäänud maakondades oli suitsiide alla saja.

Saare maakond jääb selles kurvas “edetabelis” tagantpoolt kolmandale kohale. Vähem suitsiide toimus Lääne maakonnas (39) ja Hiiumaal (17).

TAI statistikas kajastuva seitsme aasta jooksul ei läinud ühtki suitsiidi kirja vaid 2012. aastal Hiiumaal.

Print Friendly, PDF & Email