Kodanikuks olemine algab vastutuse tajumisest (1)

Täna, 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva, mis on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Päeva eesmärk on teadvustada kodanikustaatust, mis aitaks koos iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eestis elavate inimeste hulgas.

Kodanikuks olemine on Eesti ajaloos tuntud eelkõige linnakodaniku seisuse kaudu, mis Lääne-Euroopas kujunes välja 10.–12. sajandini. Linnakodanik oli seisuliku ühiskonnakorralduse kaotamiseni linnakogukonna liige, olles kas rae liige, kaupmees või käsitööline.

Tahe midagi korda saata

Samas sõltusid vaba kodaniku õigused ja kohustused nii tema elukutsest kui ka varanduslikust seisust. Kui kodanikuperes sündinu sai vaba kodaniku õigused sünni kaudu, siis linnavalitsusel ehk rael oli õigus kodanikuks vastu võtta neid, kes soovisid linna kaitset, olles valmis alluma linna seadusele ja andma vastava vande.

Linnakodanikuseisus kaotati Eesti aladel 1877. aastal. 97 aastat tagasi võttis Maanõukogu vastu määruse “Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta”, millega loodi Eesti kodaniku mõiste esmakordselt õiguslikus tähenduses.

Nõukogude okupatsiooniaastakümnete järel taastatud Eestis Vabariigis on kodanikupäeva tähistatud 1998. aastast. Teema lähemal vaatlusel selgub, et praeguseks tegutseb Eestis üle 31 000 mittetulundusühingu, üle 800 sihtasutuse ja ligikaudu samas suurusjärgus usulisi ühendusi.

Vaatamata sellele, et ligikaudu pool mittetulundusühingutest on korteriühistud või muude ehitiste ja kinnistute majandamiseks loodud ühistud, mida ei loeta klassikaliselt kodanikuühiskonna osaks, on paljud ühiskondlikult aktiivsed elanikud koondunud väga erinevatesse kodanikuühendustesse.

Kodanikuühiskonna arengukava, mille vabariigi valitsus selle aasta algul heaks kiitis, on juba kolmas. Nende arengukontseptsioonide üks läbivaid eesmärke on avaliku sektori ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühenduste koostöö.

Demokraatlikus ja avatud ühiskonnas peaks kodaniku ehk inimeste endi algatused ühe või teise eluvaldkonna edendamiseks olema kõigiti soositud. Vaatamata erakoolide rahastamise ümber käivale debatile on selge, et riigi ja kohaliku omavalitsuse peetavate koolide viimaste aastate uuenduste mitmed algatused on leidnud varem kasutamist erakoolides.

Suuremate koosluste ja struktuuridega riigieelarveliste asutuste sees võib üksikinimese ja     väikese kogukonna pilgu läbi tahes või tahtmata tekkida reaalsest elust võõrandumine. Kodanikualgatus eeldab probleemide ilmnedes mitte üksnes kritiseerimist, vaid ennekõike soovi ja tahet väljuda oma argirutiinist ning ühisel jõul kas oma küla, maja, alevi või linna heaks koos teistega midagi korda saata.

Nii nagu ei ole olemas ideaalset riiki, ei ole ka ühiskond kunagi päris valmis. Alates meie ühiskonna keskealisest põlvkonnast on otsustajate hulgas praegu palju neid inimesi, kes on elanud kahe erineva ühiskondliku korra tingimustes. Nõukogude ajal oli eraalgatus pärsitud ja kodanikuks olemine märgistatud negatiivse varjundiga. See kujundas inimesi leidlikul, kuid oma arvamust ja algatusi varjaval viisil. Kiired ühiskondlikud muutused tõid kaasa uued võimalused ja avatud ühiskonna, kus senised arusaamad muutusid üleöö sageli vastupidisteks. Teatav vastuolu nende kahe ühiskonna toimimisviiside vahel ei ole kadunud tänini.

Meie ühine eluruum

Ajalehes Eesti Kirik tunnistab väliseesti kogukondi külastanud peapiiskop Urmas Viilma, et need eestlased, kes põgenesid 70 aastat tagasi võõrsile, arvasid, et seda riiki, kust nemad on tulnud, ei taastata võib-olla enam kunagi. Sellepärast kandsid nad endas eestluse elushoidmise vastutust. Praegu väljaspool Eestit elavate inimeste puhul seda enam ei ole. On küll vastutus säilitada oma peres eesti keelt, juuri ja kultuuri, aga mitte hoida alles Eesti Vabariiki eksiilis.

Kodanikuks olemine algab oma vastutuse tajumisest kodu ja ümbritseva keskkonna eest. Arusaamine, et see koht ja inimesed, kus ja kelle keskel me elame, on meie ühine eluruum, paneb nii mõnelegi olukorrale ja sündmusele vaatama teise pilguga.

Kuigi iga inimene veedab oma elus palju aega üksinda, tunneme end paremini, kui oleme osa millestki endast suuremast. Nii nagu ühiskond saab alguse perest, algab kodanikuühiskond lihtsatest ettevõtmistest koos oma lähimate naabrite või tuttavatega.

Kodanikunädala raames peetavad ühisnädala üritused on üks võimalus tajuda ja saada osa erinevaid inimesi ühendavast vabade ja vastutustundlike inimeste liikumisest, kes üheskoos moodustavad selle riigi, kus meil kõigil on hea elada.

Anti Toplaan, Kuressaare linnavolikogu kodanikukomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email