ELLAMI KÄSILASTE KURITÖÖ: Isa ja poeg mürgitasid kaevumeistri

VANGID: Isa Aleksander Säärel (vasakul) ja poeg  Arseni Säärel. Arseni oli Eestimaa kommunistliku noorsooühingu aktivist Saaremaal. 2x EESTI FILMIARHIIV

VANGID: Isa Aleksander Säärel (vasakul) ja poeg Arseni Säärel. Arseni oli Eestimaa kommunistliku noorsooühingu aktivist Saaremaal.
2x EESTI FILMIARHIIV

6. novembril 1935 olid Kuressaares Tallinna ringkonnakohtu väljasõiduistungil süüpingis isa ja poeg Aleksander ja Arseni Säärel. Mehed viibisid juba vanglas kurikuulsa Pöide kommunisti Aleksander Ellami varjamise eest. Nüüd pandi neile süüks kaevumeistri tapmist.

Ehkki Saaremaal suure tähelepanu pälvinud Säärelite kohtuprotsess algas täpselt 80 aastat tagasi novembrikuus, panid Aleksander (s 1883) ja Arseni (s 1913) kuriteo, milles neid süüdistati, toime juba 1932. aasta 31. augustil. Tol päeval teatati Uuemõisa vallas Koigi asunduses (praegune Kapra küla) asunud Aadu talust kohalikule

konstaablile, et kaevus hukkus vingumürgituse tagajärjel Aleksander Raun, sama asunduse elanik.

Konstaabel Hindrek Turu leidis Rauna surnult kella 11.15 paiku, tema laip lebas kaevu lähedal maapinnal. Aadu talu omanik Aleksander Säärel, tema naine Elisaveta ja poeg Arseni seletasid konstaablile, et Raun ehitas kaevu ja süüdanud samal hommikul kaevus lõhkeaine laengu. Selle tõttu oli kaev mürgist suitsu täis. Umbes poolteist tundi pärast plahvatust läinud peremees kaevu juurde kaema ning näinud selle põhjas kükitanud kaevumeistrit korisemas ja õhku ahmimas.

Miks mees mürgist suitsu täis kaevu ronis, seda Säärelid konstaablile öelda ei osanud. Arvasid, et ju läks vaatama, kui palju laeng paasi oli purustanud. Imelik tundus ainult see, miks oli mees sinna laskunud ilma redelita, kaevu vooderdist mööda. Nimelt oli redelil plahvatuse tõttu kaks pulka purunenud ja peremees Aleksander lubas need ära parandada.

Säärelid vinnasid naabrimees Ivan Tänava abiga mehe kaevust välja, kuid meelemärkusele ta ei tulnudki. Kohale kutsutud arst Edgar Greinert üritas meest elustada, aga see ei õnnestunud ja doktor tunnistas ta surnuks – põhjuseks lõhkeaine plahvatusest tekkinud mürgistus. Surma põhjuse uurimiseks algatatud juurdlus lõpetati.

Ellami varjajad

Veidi enam kui aasta hiljem, oktoobris 1933 sai juhtum uue pöörde, kui konstaabel Hindrek Turu avastas juhuslikult Aadu talust kohtuvõimude tagaotsitava kommunisti Aleksander Ellami. Konstaabliga tekkinud tulevahetuses sai Ellam surma ja Aadu talu pererahvas võeti Ellami varjamise eest vastutusele. Aleksandrit karistati kuueaastase sunnitööga, Arsenit kaheaastase vangistusega.

Ümbruskonnas oli teada, et Kaitseliidus tegutsenud Aleksander Raun oli varem politseile üles andnud Aadu talu naabruses elanud kommunisti Artemon Alliku. Rauna oli selle eest ähvardatud ja korra juba rängalt pekstud. Seetõttu tekkisid kohe kahtlused, et Raun ei surnud mitte vingumürgitusse, vaid Ellam ja käsilased hoopis tapsid ta kättemaksuks.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email