Kindlus vajab veel miljoneid (3)

EI SAA LOORBERITELE PUHKAMA JÄÄDA: Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa on lõppenud projekti tulemustega rahul, kuid järgmised tööd ootavad kannatamatult juba oma järge.  TAMBET ALLIK

EI SAA LOORBERITELE PUHKAMA JÄÄDA: Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa on lõppenud projekti tulemustega rahul, kuid järgmised tööd ootavad kannatamatult juba oma järge.
TAMBET ALLIK

Kuressaare kindluse mahukas rekonstrueerimisprojekt sai eile piduliku punkti temaatilise konverentsiga, kuid tööd maakonna olulisima mälestise säilitamiseks ja paremaks eksponeerimiseks vajavad veel enam kui viis miljonit eurot.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes eilsel konverentsil, et umbkaudne summa, mis kuluks kindlusekompleksi edasiseks rekonstrueerimiseks ja piiskopilinnuse arendamiseks, on välja arvutatud ja see küündib 5,2 miljoni euroni. Samas ei ole võimalused selliste summade hankimiseks eri programmidest ja meetmetest tema hinnangul kuigi suured.

Saaremaa muuseumi plaanid ja soovid saab Püüa sõnul jaotada põhimõtteliselt nelja gruppi. Kõigepealt need tööd, mis lõppenud rekonstrueerimisprojektist välja jäid: lõuna- ja läänebastionide tippude dolomiitvooder, idabastioni äärtesse vallikraavi teenindusteede rajamine, mis peatab edasised veekahjustused, samuti ehitusaegsete teenindusteede õgvendamine viie meetri peale ning nõukogude ajal taastatud vallide dolomiitvoodri puhastamine ja uuesti vuukimine.

Kõige mahukamad on kindlasti tööd kolmel raveliinil, mille välisvoodrid ja kaitserinnatised tahavad parandamist ning kogu rajatis oma kunagise kuju ja väljanägemise taastamist.

Uuesti tuleb puhastada vallikraavid, vallikraavi väliskülg sillutada ja parandada kogu kompleksi piirav kaitserinnatis ehk glassii.

Linnuses endas vajavad uuendamist kommunikatsioonid, aknad, siseviimistlus, väljaehitamist ja kasutuselevõttu ootavad katusealused ruumid, kuhu saaks rajada nii hoidlaid kui ka näiteks õppeklasse või koosolekuruume.

Neljas asi on muuseumi ekspositsiooni uuendamine. “Ega olemasolev ei näe üldse inetu välja, aga ta on siiski juba ajast ja arust,” nentis Püüa, kelle sõnul tuleks rakendada nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Täiendamist vajaks ka väljapaneku ajaloo-osa, näiteks Salme laeva puudutava materjaliga ning loomulikult linnuse oma ajalugu viimaste tööde käigus ammutatud informatsiooniga.

Kuressaare kindluse kuus aastat kestnud rekonstrueerimisprojekti finantseeris EAS Euroopa Liidu tugifondide meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames, kogumaksumuseks kujunes veidi alla nelja miljoni euro.


Monograafia “Kastellist kindluseks”

Kuressaare linnuse ehituslugu kajastav mahukas monograafia “Kastellist kindluseks” peaks ilmuma tuleva aasta maikuus.

Tegu on “Saaremaa muuseumi toimetiste” sarja seni mahukaima väljaandega, mille maht ületab 400 lehekülge. Tekstiosa taga on kolm arheoloogi: Garel Püüa kirjutab Kuressaare linnuse tekkeloost ja ehitusetappidest keskajal, Ragnar Nurk käsitleb kindluse arengut Taani ja Rootsi ajal ja Tõnu Sepp Vene tsaaririigi perioodi.

Poole raamatu mahust moodustab tekst, teise poole aga rikkalik pildi- ja plaanimaterjal.

Raamatu toimetas Olavi Pesti, monograafia annab välja kirjastus Argo.

Print Friendly, PDF & Email