Kõigile hangetele pakkujaid ei jätkunud

Kuressaare linnavalitsuse korraldatud neljale hankele sotsiaalteenuste osutajate leidmiseks esitati viis pakkumist.

Tähtajaks, 11. novembriks esitati neljale hankele – viipekeele tõlketeenuse, kuulmisnõustamise teenuse, puuetega inimeste päevakeskuse teenuse ning sotsiaaleluasemeteenuse ja täiendavate tugiteenuste osutamiseks – kokku viis pakkumist.

Hankele “Sotsiaaleluasemeteenuse ning täiendavate tugiteenuste osutamine lastele ja peredele” laekus kolm pakkumist, neist kvalifitseerus hankekomisjoni hinnangul kaks. Hangetele “Viipekeele tõlketeenuse osutamine” ja “Kuulmisnõustamise teenuse osutamine” esitati kummalegi üks pakkumus. Hankele “Puuetega inimeste päevakeskuse teenus” ei tehtud küll ühtegi pakkumist, uut hanget korraldada aga plaanis ei ole.

Sotsiaalosakonna juhataja Kairit Lindmäe hindas hanketulemused heaks. “Hangete korraldamise eesmärk oli anda võimalus osaleda ka teistel sotsiaalteenuseid pakkuda soovijatel peale seniste lepingupartnerite,” ütles Lindmäe. Ta lisas, et hanke tulemused andsid ülevaate sotsiaalsektori teenuste turust ning hankekomisjon otsustas lepingute sõlmimiseks korraldada läbirääkimised.

Saaremaa puuetega inimeste koda (SPIK) tegi pakkumuse vaid kuulmisnõustamise ja viipekeele hanke puhul. SPIK oli mõlema valdkonna puhul ka ainus pakkuja. “Saaremaal ei ole ju praegu rohkem viipekeele tõlke,” tõdes SPIK-i juhataja Veronika Allas. “Ega meil ole ka kuulmisnõustajaid rohkem kui üksainus. Ei saa ju oodata, et neid võluväel kusagilt juurde tekib.”

Puuetega inimeste päevakeskuse teenuse hankel SPIK oma pakkumist ei teinud, kuna koja töötajate jaoks jäi segaseks, kes on sihtgrupp, kellele seda teenust pakkuda tahetakse. “Selle hanke puhul oli puudega inimesi võetud kui mingit massi, ehkki tuleks arvestada, et on olemas eraldi kuulmis-, nägemis-, liikumispuudega inimesed,” tähendas Allas. “Samuti jäi meile arusaamatuks, millist tegevust puuetega inimestele pakkuma hakataks ja kes on ringijuht.”

Allas tõdes, et SPIK-i puhul ei mõisteta sageli, et koda tegutseb huvikaitseorganisatsioonina. “Kui võtame endale lepingulised kohustused, siis peame väga täpselt teadma, mille me endale võtame, et me ei kahjusta asutust ning meil on olemas ka vastav inimene, kes tööle hakkab,” selgitas Allas. “Praegu töötavad kojas puudega inimesed ning lähtume vaid oma võimetest ja erialast.”

Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikme Helle Kahmi sõnul see, et pakkujaid vähe oli, teda ei üllatanud. “Meil on ju nii väike kogukond ja mõnes valdkonnas on siinsed tegijad juba teada,” tähendas ta.

“Loomulikult olen nõus sellega, et võimalust tuleb pakkuda ka teistele, aga see hange näitas, et ega neid teisi nii palju olegi. Sotsiaalvaldkonnas on teada, kellel on pädevus, need inimesed on üles otsitud ja tööd pakutud. Et keegi kuskilt kõrvalt nagu jänes kübarast välja hüppaks – neid inimesi tegelikult ei ole nõndaviisi võtta.”

Kahm tunnistas, et tal on kahju, et linnavalitsuse otsusel ei jätka Laurits lastevarjupaigana. “Olin ise selle varjupaiga loomise juures ja tean, et see on nii raskesti toimima hakkav valdkond,” lausus ta. “Seal on kerge vigu teha ja asi ära lõpetada, aga seda uuesti tööle saada, et inimesed hakkaksid usaldama ja läheksid sinna, pole sugugi lihtne.”

Print Friendly, PDF & Email