UUS! Keskkonnaametnik kahtlustab poolesaja lamba murdmises šaakaleid (4)

Pärnu-Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson usub, et suveks Kõrksaare laiule viidud lambakarjast langes umbes poolsada lammast šaakalite ohvriks.

Juuni alguses Varbla vallas 117 lammast kaldast mõnesaja meetri kaugusel asuvale laiule viinud Pärnumaa lambakasvataja Mart Alliku leidis esimesed kaks murtud utte juuli esimesel nädalal, augustis lisandus neile veel umbes 20 korjust. Et korjused olid puhtaks söödud, puudusid sel viited hukkumise võimalikele põhjustele.

Ehkki samal ajal korjuste leidmisega kostis saarelt kummalisi hääli, mida rannarahvas omistas šaakalitele, rahustasid keskkonnaameti spetsialistid, et šaakal lambaid ei murra. Seejärel hakkas Mart Alliku oma sõnul kahtlustama loomade hukus kõike alates parasiitidest kuni II maailmasõja järel Läänemerre uputatud mürgivaatideni. Septembri keskel saarel tehtud karja vaktsineerimise ajal oli elus 80 utte, kui ei ainsatki talle. Loomad olid heas toitumuses ja tugevad, ehkki tavalisest pisut närvilisemad. Nädal hiljem näitas sõnnikuproovide analüüs, et loomade sõnnikus parasiidid praktiliselt puuduvad.

Seejärel sai Mart Alliku sõnul talle selgeks, et loomade hukku saarel põhjustab murdmine. Aga kes murrab, seda ei tea. Lühikest aega oli kahtlusalusena jälgimise all üks ilves, kuni keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson tuvastas 12. oktoobril murdjatena šaakalid ja nägi neid ka ise. Kokku hukkus saarel, kus möödunud aastal jäid kõik loomad terveks, sel hooajal 39 utte ja 8 talle.

Aleksander Siimenson rääkis Saarte Häälele, et murdmiskoha juures kividel olid verised šaakalijäljed ja murtud lammaste kõri oli täis tikitud väikesi hambajälgi. “Hunt ja ilves niimoodi ei murra, ka koer mitte,” selgitas kogenud jahimees. Siimensoni sõnul nägi ta saarel asunud šaakalipesakonnast oma silmaga kolme kutsikat. Lammas oligi ilmselt maha murtud kambaga. Rajakaamerad saarele paigaldanud Siimenson muid kiskjaid saarel ei avastanud.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on šaakalid raipesööjad ning üldiselt puudub info, et nad aktiivselt murraksid. Talvi sõnul ei saa selle loo puhul sugugi väita, et lambad langesid šaakali ohvriks. “Šaakal ei saa kindlasti täiskasvanud lambast jagu,” lisas Talvi.

Ka keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhtivspetsialist Peep Männil pidas küsitavaks, et vaid 10–14 kilo kaaluv šaakal on hakanud murdma kuni 89 kilo kaaluvaid lambaid. Isegi kui mõni šaakal on korjuse juures jäänud rajakaamera pildile, ei tähenda see Männili sõnul tingimata, et seesama loom oleks murdnud. Samas piirkonnas olid mõni aeg tagasi ka päris tugevad hundirünnakud, kuid murtud lammastelt leitud hambajäljed on hundi jaoks siiski liiga väiksed. Samas näitavad lõunapoolsetes riikides läbi viidud šaakalite toitumusuuringud, et see kiskja ei ole oluline karja kahjustaja.

Mart Alliku aga Tõnu Talvi ja Peep Männili tagasihoidlike hinnangutega šaakali võimekuse osas lambaid murda ei nõustu. “Internetis on piisvalt infot selle kohta, kui võimekas kiskja on šaakal, ja edaspidi võiks šaakali kui liigi käitumise uurimiseks Eestis kaasata rohkem teadlasi,” lausus Alliku.

Kõrksaare laiul tekitatud murdmistega tekitati karjaomanikule kahju kokku umbes 6500 eurot. Juhul kui murdjaks osutub tõesti šaakal kui mittekaitsealune liik, siis seadus kahju hüvitamist ette ei näe.

Šaakalite arvukuse kohta Saaremaal täpne info puudub. Pärast seda, kui eelmise aasta lõpus šaakal Lümanda kandis auto alla jäi, on Saarte jahimeeste selts saanud sel aastal samast piirkonnast veel paar teadet šaakalite liikumise kohta.

Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email