Tootjad: uued lõhnanormid võivad saada farmidele saatuslikuks (3)

ÜLE MÕISTUSE:  Tõnu Posti hinnangul lähevad kavandatud muudatused jaburateks kätte. SANDER ILVEST

ÜLE MÕISTUSE: Tõnu Posti hinnangul lähevad kavandatud muudatused jaburateks kätte.
SANDER ILVEST

Keskkonnaministeeriumi väljatöötatud lõhnamääruse eelnõu muudatused panevad tootjate hinnangul küsimärgi alla uute farmide rajamise ja pärsivad Eesti põllumajandussaaduste konkurentsivõimet.

Kui seni on farmide lõhna modelleerimisel kasutatud lõhnaaine piirväärtust 1 OUe/m3, siis eelnõuga kavatsetakse piirväärtus langetada tasemele 0,25 OUe/m3, mis on olulise mõjuga nii tegutsevate ettevõtetele kui ka planeeritavate arendustele.

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg ütles Saarte Häälele, et uute nõuetega tulevad farmidel kindlasti probleemid, sest puuduvad isegi seadmed, mis suudaksid lõhnanäitajaid nõutud tasemele langetada. “Euroopas toodetud tehnikaga ei suuda me täita Eestis kehtestud keskkonnanõudeid, mis osaliselt pärinevad ENSV-aegsetest normidest,” rääkis Riisenberg. “Meil on niigi kõik farmid varustatud parima võimaliku tehnikaga, nii, et rohkem ei saa me midagi teha.” Riisenbergi sõnul on uued nõuded lausa sedavõrd karmid, et need, keda farmist tulev hais häirib, võivad oma kaebustega täiesti vabalt saavutada farmide sulgemise.

Eesti põllumeeste keskliit, Eestimaa talupidajate keskliit ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoda teatasid keskkonnaministeeriumile, et lõhnamääruse nr 50 muudatusettepanekud tuleks veel kord tootjatega põhjalikult läbi arutada. On tekkinud olukord, kus praeguse eelnõuga kehtestatakse lõhnaine piirväärtus, aga samal ajal on töös projekt, millega alles plaanitakse mõõtmistega välja selgitada lõhna eriheited olulisematele tööstusharudele. “Oleme seisukohal, et määrust saab alles siis muuta, kui see projekt on lõpuni viidud ja omatakse kompleksset ülevaadet kogu valdkonnast,” märgitakse kirjas keskkonnaministeeriumile. Tootjate sõnul ei ole neile siiani selge, millise eesmärgiga muudatusi plaanitakse, sest kusagilt ei leia kinnitust, et eelnev praktika poleks toiminud.

Lõhnamääruse uuendamine on seotud protsessiga, mille käigus koostatakse atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis asendab edaspidi välisõhu kaitse seadust.


Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Marina Kiisler

Määrust uuendatakse keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus ja korrektsem oleks öelda, et määruse eelnõu kohaselt plaanitakse piirväärtust täpsustada.

Praegu kehtib Eestis lõhnaaine esinemise piirväärtus 15% aasta lõhnatundidest, mis jääks samaks. See tähendab, et aasta 8760 tunnist 1314 tunnil (s.o umbes 55 ööpäeva) võib esineda piiramatu intensiivsusega lõhna väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Selle näitaja modelleerimiseks on vajalik teada ka atmosfääri stabiilsusklassi (kirjeldab atmosfääri meteoroloogiat), mida praeguses määruses ei ole nimetatud. Seega peab keskkonnaekspert praeguse määruse rakendamiseks eeldama atmosfääri stabiilsusklassi ja vajadusel tõendama seda keskkonnaametile keskkonnaloa väljastamise käigus.

Kuna seni pole ükski keskkonnaekspert esitanud keskkonnaametile tõendeid ühegi teise stabiilsusklassi kohta kui 4, siis on keskkonnaministeeriumi ettepanek kehtestada sama määrusega see Saksamaal kasutusel olev näitaja. Mudeldamise jaoks tähendaks see, et lõhnatundi arvestatakse piirväärtusest 0,25 OU/m³ (lõhnaühikut kuupmeetri kohta). EPK viidatud 1 OU/m³ ei ole tõendatud lähenemine, kuid kahjuks vastab tõele, et on olnud olukordi, kus 1 OU/m³ näitaja kasutamisel ei ole keskkonnaamet esitanud käitajale lisaküsimusi, st näitaja on mõnel juhul jäänud tõendamatult kasutusse. Väärib mainimist, et nende näitajate mõju modelleerimistulemusele ei ole neljakordne, nagu võib jääda mulje modelleerimist mitte tundes, vaid oluliselt väiksem.

Kuna 12. novembril toimus alles esimene määruse eelnõu tööversiooni arutelu, ei ole muudatustes kindlasti veel kokku lepitud ning ka mõjud ei ole veel hinnatud. Töö eelnõuga jätkub, sh on algusest peale olnud kaasatud ka Eesti põllumeeste keskliit, kellele on juba eelnevalt selgitatud, et arutelusid tuleb veel. Seetõttu jääb nende 11. novembri ametlik kiri keskkonnaministeeriumile ja riigikogu keskkonnakomisjonile (mida olete tsiteerinud) arusaamatuks ka keskkonnaministeeriumile.

Kindlasti on väga ennatlik tootjate poolt tulla välja väidetega, nagu paneksid kavandatavad muudatused küsimärgi alla uute farmide rajamise ja pärsiksid Eesti põllumajandussaaduste konkurentsivõimet.


 

Saaremaa suurim piimatootja Tõnu Post

Kavandatavad muudatused lähevad üle mõistuse jaburateks. Minu meelest on keskkonnaamet hakanud juba ammu igasuguseid mõistlikkuse piire ületama. Ainuüksi põllumajandustootmise olemasolu paistab olevat mõnede keskkonnaametnike jaoks lausa kuritegu, ehkki põllumajanduses on nn saastus looduse loomulik asi. Eestis on ainult
1,3 miljonit elanikku ja alla 90 000 lüpsilehma. Võrreldes neid arve Hollandiga, kus on väiksem territoorium, aga ligi 17 miljonit elanikku ja
2 miljonit lüpsilehma, tekibki küsimus, milles seisneb siis Eesti probleem.

Kas keskkonnaameti hinnangul peaks Eesti tõesti olema reservaat, kus elatakse ainult ümber lõkke. Või mida tahetakse? Mulle on see juba ammu arusaamatu. Võib-olla on probleem hoopis selles, et Eestis koolitatakse välja liiga palju keskkonnaametnikke, kellele ei ole hiljem töökohti pakkuda. Kui aga töökoht saadakse, siis tuleb ennast nii palju kui võimalik tõestada ja rabeleda enda õigustamise nimel.

 

 

Print Friendly, PDF & Email