Politseimissioonil Sloveenias tagab korda kolm saarlast (3)

SELJAGA: Julgeolekukaalutlustel saarlaste pilte ajalehte panna ei lubatud. Kuid nende töö näeb välja samasugune kui pildil olevatel politseinikel. ERAKOGU

SELJAGA: Julgeolekukaalutlustel saarlaste pilte ajalehte panna ei lubatud. Kuid nende töö näeb välja samasugune kui pildil olevatel politseinikel.
ERAKOGU

25-liikmelise Eesti politseimissiooni ESTPOL 1 koosseisus teenib Sloveenias kolm Saaremaa taustaga inimest. Missioonil toimuvast nõustus turvakaalutlustel rääkima vaid Kuressaares sündinud Mari Kaljuste, Ida-Tallinna konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik.

Kaljuste Saaremaa politseiga otseselt enam seotud pole, kuid kooli ajal oli ta Kuressaare politseijaoskonnas praktikal. Igapäevaselt töötab Kaljuste Tallinnas.

Oma teenistust Sloveenias iseloomustas Mari Kaljuste kui huvitavat. “Iga päev midagi muutub, ka tööülesanded. Emotsioonid on kogu aeg laes. Üldmulje on positiivne,” rääkis ta. Kui alguses olid kõik eestlased Horvaatia piiril koos, siis hiljem jagati nende rühm neljaks jaoks. “Kaks jagu on ühes kohas ja kaks jagu mujal.”

Tööülesanded on erinevad. Nende jao teha on turvakontroll, mille käigus vaadatakse läbi nii pagas kui ka inimesed. Samuti julgestatakse inimeste liikumist rongilt jaotuspunkti ja pärast registreerimist edasiliikumisel bussidesse. Kaljuste sõnul on põgenikud rahulikud. “Nad on juba nii kaua reisinud, et teavad, mis meie ülesanded nende suhtes on. Selles osas on kõik rahulik, mässumeelsed nad pole,” kinnitas ta.

Vanuseliselt on põgenikke alates kahekuusest imikust kuni vanuriteni välja. “Näiteks ema nelja väikese lapsega. Mehi on ka, kuid lapsed on enamuses. On näha, et nad tõepoolest põgenevad kusagilt,” kirjeldas Mari Kaljuste.

Inglise keele oskajaid on põgenike hulgas vähe ja enamik selgitusi tuleb politseinikel jagada kehakeele abil. Meie politseinike vahetus kestab järjest 12 tundi. Töö on korraldatud nii, et ühel päeval ollakse valves päeval, järgmine vahetus on öösel. Siis järgneb kaks vaba päeva. Vajadusel ollakse vahetuses väljas ka kauem ning tavapärane on, et magada saab viis-kuus tundi. Töökorralduslikult allutakse kohalikele politseinikele ja töökeel on inglise keel.

Tallinnast Sloveeniasse sõideti autodega kaks ööpäeva ja pika sõidu jooksul tehti ka lühemaid peatusi. Sloveenias on eestlased majutatud töökoha lähedal asuvasse hotelli. “Ei, telkides me ööbima ei pea,” märkis Kaljuste.

Mingit eriväljaõpet missioonile ei eelnenud, arvestati senise töökogemuse ja ettevalmistusega. “Mehed on kõik kiirreageerijad. Kaks naist võeti kaasa seetõttu, et oleme nendega tööalaselt   ka enne kokku puutunud ja nad teavad meie võimeid. Füüsiline vorm peab hea olema juba selleks, et 12 tundi järjest väljas olla,” selgitas Mari Kaljuste.

Sloveenias on ilmad soojemad kui Eestis ja vihma ei saja, kuid seda vaid päeval, mil sooja on kuni 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda kuni miinus 8 kraadini.

Saabuvatel põgenikel on kaasas nii joped kui ka soojad fliisid ning külma nad seega ei kannata. Piiril paigutatakse nad telklinnakutesse, kuid tegelikult toimub nende edasisaatmine ruttu. “Rongi pealt maha, turvakontrolli ja bussi peale ning teise piiri äärde,” kirjeldas Kaljuste pagulaste teekonda.

Tagasi koju arvab Mari Kaljuste jõudvat 9. detsembril, kuid välistatud pole missiooni pikendamine, kui olukord seda nõuab.

Print Friendly, PDF & Email