Ruhnu arengukava pöörab tähelepanu toidukultuurile (1)

Ruhnu valla arengukava 2015–2022 peab vajalikuks Ruhnu oma tapamaja ja lihatöötlemistsehhi ehitamist ning kohaliku toidukultuuri arendamist.

Saarel on ligi 70 eesti maakarja tõugu veist, umbes 70 šoti mägiveist, 40–50 lammast. Kuigi olemasolevad loomad kataksid saare lihavajaduse, ei ole võimalik neid tappa, sest puudub nõuetele vastav tapamaja. Liha töötlemiseseks ja loomade tapmiseks väikesaarel peab riik esmalt üle vaatama tingimused, mis reguleerivad lihatöötlemist eritingimustega piirkondades.

Kui praegu kasvatavad saareelanikud köögivilja oma tarbeks, siis miks mitte müüa ka seda tulevikus Ruhnu kauplustes. Praegu tuuakse köögivili sisse mandrilt, kuigi potentsiaal toota köögivilju oma kaupluste tarvis on olemas, sest suvel tarbijate arv mitmekordistub.

Arengukava käib kohaliku toidu paremaks ärakasutamiseks välja idee “Ruhnu maitsed”, mis tähendab saare eripärana Rootsi traditsioonidega köögi põhimõtete järgimist.

Olulised objektid arengukavas on uue koolimaja ja Ruhnu kultuuriaida rajamine ning vallamaja rekonstrueerimine kogukonnamajaks.

Ka soovivad ruhnlased oma saarele konteinertanklat. Seni saarel tanklat ei ole, mistõttu tuuakse kütus Kuressaarest kohale kanistritega, mis on nii keskkonnavaenulik kui ka eluohtlik.

Arengukava kohaselt on Ruhnu vald ka 2022. aastal ikka veel iseseisev omavalitsus.

Print Friendly, PDF & Email