Aviesile heidetakse ette inimelude ohtu seadmist (10)

KEVADINE LENNUK: Kui kevadel Kuressaare lennuväljal Aviesi lennukit pildistati, ei teadnud keegi, et lennufirma on saanud karmi hinnangu ohutuse kohta.  RAUL VINNI

KEVADINE LENNUK: Kui kevadel Kuressaare lennuväljal Aviesi lennukit pildistati, ei teadnud keegi, et lennufirma on saanud karmi hinnangu ohutuse kohta.
RAUL VINNI

ETV “Pealtnägija” avalikustas eile õhtul, et Kuressaare–Tallinna lennuliini teenindav firma on kriitikute sõnul riiki petnud ning mandri ja saarte vahet lennanud reisijate elu ohtu seadnud.

Aviesi probleemid on ikka ja jälle uudistest läbi käinud. Alates lendude pidevatest hilinemistest, ärajäämistest, probleemidest Rootsis kuni maksuvõlani ning tagatipuks saabus 26. juunil pankrot. Nõudeid firma vastu oli kokku 15,7 miljonit eurot. Nõuete esitajate hulgas olid ka firmale lennukeid rentinud välismaalased, kes on ka peamised Aviesi probleemidele osutajad.

Muu hulgas öeldakse, et Aviesi juhid on nutikate võtetega võtnud pankrotimenetluses kontrolli enda kätte. Saarlasest pankrotihaldur Veli KraaviVeli Kraavi (fotol) ütleb, et Aviesi juhid on omandanud palju koostööpartnerite enne olemas olnud nõudeid ja et menetluses on hästi palju ka omanike laene.

Kuid mitte see ei ole kõige uskumatum. Aviesi kõige tulisemaid vastaseid esindav vandeadvokaat Argo Küünemäe vahendas saates seisukohta, et firma on aastaid riiki petnud, võlausaldajaid nörritanud ja reisijate elu ohtu seadnud. “Kuid mis on kõige intrigeerivam näide – nende meelest pigistavad järelevalvet teostavad ametnikud poliitikute survel silma kinni,” kõlas telesaates.

“Minul tekib siinjuures küsimus, et mis on selle ettevõtlusvormi nimetus, kus ettevõte on riigile võlgu üle 800 000, ettevõte võlgneb teistele võlausaldajatele üle 8 miljoni euro, ja seejuures riik doteerib seda ettevõtlust rohkem kui 160 000 euroga,” rääkis Küünemäe saates.

Üks lennukite rentijatest, ärimees John Clarke on kindel, et mujal Euroopas oleks sellises finantsolukorras lennukompaniis alustatud uurimisi.

Saarlasi puudutavad kõige otsemalt lennuohutuse kohta käivad süüdistused. Nii näiteks ütlevad Aviesi vastased, et lennufirmas vahetati lennukite vahel asendusosi ilma seda kuskil kirja panemata ja lennukite omanikelt luba küsimata. Kui kirjakohta ei ole, siis ei saa ju ka teada, kui kaua üks või teine jupp lennuki küljes töötanud on. Clarke pole oma 30-aastase karjääri jooksul sellist asja enne näinud.

Ühelt lennukilt on aga koguni must kast “jalutama” läinud. Lennukitelt asendusosade võtmise kohta on politseile tehtud ka avaldus.

Aviesi juht Allan Soll ütleb, et nad ei peagi midagi kirja panema, kuid nad on seda siiski teinud. Ka lennuameti peadirektor Kristjan Telve kinnitab, et lennukitelt võib osi tõsta teisele lennukile ja tagasi. Dokumentatsiooni ei pea olema, kuid võiks olla.

Samas on just lennuamet teinud alates 2013. aastast Aviesile kuus ettekirjutust. 2014 ähvardati Aviesi lennuluba kuueks kuuks peatada, kuna ettekirjutusi ei täidetud. Tänavu mais korrati ettekirjutust taas ja lisati mustvalgel: “Mistõttu on intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuste toimumise tõenäosus suur.” Ometi ei teadnud avalikkus sellest mitte midagi.

Lennuameti peadirektor Telve põhjendab vaikimist asjaoluga, et midagi ju ei juhtunud ja situatsioon kõrvaldati.

Aviesil on mitmeid intsidente olnud ka Rootsis, kus nad teenindasid samuti riiklikult doteeritud siselende. Viga pole õnneks keegi saanud. “Rootslaste sõnul lendasid eestlased lihtsalt väljendudes logudega ja kui midagi juhtus, püüdsid nad seda maha vaikida,” sedastas “Pealtnägija”. Tänavu märtsis lõpetati lepingud rootslaste algatusel. Põhjuseks hilinemised ja mitmed tõsised intsidendid.

“Pealtnägija” vahendas, et kõik asjaomased ametnikud ütlevad, et Aviesi tegevus on piiripealne, kuid siiski ohutu ja mingit poliitilist põhjust “lennuvõimetut lindu” elus hoida ei ole. Samas võiks näiteks finantskontroll “Pealtnägija” sõnutsi lennuloa ära võtta kasvõi pankrotivõlgade tõttu. “Äkki on asi selles, et pärast praamijama ei taheta teatada, et nüüd on ka lennuühendus saartega vussis?” viskas “Pealtnägija” õhku intrigeeriva küsimuse.


Mis firma on Avies?

Läinud nädalavahetuse seisuga on Avies vanim jätkuvalt regulaarreise teenindav kodumaine firma. Firma asutasid 1991. aastal avalikkusele vähe tuntud, Aerofloti taustaga mehed.

2009. aastal ostsid kontrolliva osaluse ärimehed Priit Piilmann ja Oliver Kruuda. Piilmann on firma omanik praeguseni, Kruuda astus välja aastal 2013. Samas on firma juht Kruuda hõimlane Allan Soll.

 

 

Print Friendly, PDF & Email