Maanteeamet plaanib liiniveohanke tingimustesse edaspidi lisada tingimuse, et kõik bussid peavad olema varustatud valvekaameratega.
Saaremaal võivad sellised bussid sõitma hakata ehk 2017. aastal, pärast seda, kui on toimunud uued liinihanked.
Saare maavalitsuse ühistranspordi vaneminspektor Andres Koppel arvas, et Saare maakonna liinibussides kaameraid enne 2017. aastat ilmselt ei näe. “Need tulevad ilmselt uute hangetega, kui kaamerate nõue on tingimustesse sisse viidud,” sõnas ta, lisades, et kaamerad eeldavad bussidesse arvutite paigaldamist, mida praegu ei ole veel mitte kõik firmad teinud.
Selle aasta märtsist ametis olev Koppel arvas ka, et optika ja arvutid tema tööd ära ei võta, kuna inspektoril on lisaks bussijuhi ja reisijate kontrollimisele ka muid ülesandeid.
Valvekaamerad peaksid maanteeameti kogemuste põhjal bussijuhte distsiplineerima ja parandama piletitulu laekumist. “Aastal 2009 paigaldati kaamerad Järvamaa bussidesse ja piletitulu tõusis üle 20 protsendi. Kui Harjumaal pandi 58 bussi kaamerad, kasvas piletimüük esimese kuuga neli protsenti. See näitab selgelt, et probleem on olemas,” selgitas maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik Postimehele.
Kaamerad ei ole sugugi kõigile bussijuhtidele meeltmööda ning juhid mõtlevad välja üha leidlikumaid viise, kuidas sellest järelevalvest lahti saada. Nii pannakse kaamerale näiteks kohvitops või tennisepall otsa või määritakse kaamerasilm kokku vaseliini või mingi muu määrdega. Kaamera võidakse ka lihtsalt ära lõhkuda ning leidub ka neid, kes lähevad elektrikilbi kallale ja põletavad kaitsme läbi.
Männik rääkis, et maanteeamet on sel aastal läbi viinud kaks väärteomenetlust, mille tulemusel said bussijuhid seesuguse käitumise eest karistada. Süüdimõistmisel võib selle eest oodata kuni 1200-eurone trahv või isegi arest.
Bussijuhtide skeemitamine võib lõpuks viia niikaugele, et bussiliin suletakse, sest piletimüük on see, mille põhjal otsustatakse, kas ja mil määral on hajaasustusega piirkondades üldse mõtet bussiliiklust säilitada.