Saarlane tohib vähki püüda kolm korda vähem (3)

Keskkonnaministri määruse “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2016. aastal” eelnõu kohaselt vähendatakse Saaremaal vähipüügilubade arvu inimese kohta kolm korda.

Suure püügisurve hajutamiseks antakse järgmisel aastal kalastuskaarte Saaremaale ja Hiiumaale ühele isikule senise kolme ööpäeva asemel üheks ööpäevaks. Seega on 2016. aastal Saare- ja Hiiumaal ühel isikul võimalik soetada senise kolme püügiöö asemel kalastuskaart üheks püügiööks maksimaalselt viie vähipüügivahendiga, rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla. Tema sõnul võimaldab uus kord saada vähipüügist osa senisest rohkemal arvul harrastajatel. Varem oli kolme püügiöö kohta võimalik soetada kuni 15 püügivahendit.

Et vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtib sarnaselt 2015. aastaga vähipüügikeeld Põduste jões ja Laugi peakraavis ning Riksu ojas ja lahel. Jõevähivarude kaitseks piiratakse taas püügiaega, lubades vähki püüda vaid augustis.

Harrastusvähipüügi tasu on jätkuvalt 3 eurot ühe vähipüügivahendi öö kohta, mis on ligikaudu võrreldav ühe mõõdulise vähi turuhinnaga.

Uuest aastast suureneb elektroonilise kanali kaudu väljastatavate kalastuskaartide arv 77  protsendilt 86 protsendile, mis tähendab, et vaid 14% kalastuskaarte antakse otse keskkonnaametile esitatud taotluste alusel.

Uue püügivahendina on 2016. aasta 21. juulist kuni 30. novembrini võimalik kalastuskaardi alusel kala püüda kadiskaga (mõrralaadne lõkspüünis). Saare maakonnas võib kadiskaga püüda Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järves ja Laialepa lahel. Läänemerel kadiskaga püüda ei või.

Print Friendly, PDF & Email