Kuus asja, mida mõistad alles siis, kui elad välismaal (6)

Välismaale kolimine on alati uus ja huvitav. Uued inimesed, tänavad ja paigad, mida sa iial näinud ei ole. Kui oled terve elu elanud ühes paigas, sul on seal sõbrad, traditsioonid ja lemmikpaigad, hakkad mõistma paari asja alles siis, kui kodust ära lähed. Enda puhul oskan öelda, et alles siis, kui kauemaks kui “lähen-reisile” ära kolin.

Kolm kuud kodust eemal olnuna olen leidnud paar asja, mida vist nii palju ei jagata või millele ära kolides ei mõelda, sest kõik-on-uus-ja-huvitav-tuhin on nii suur.

Üksi olles leidsin end – vahetult pärast kutse saamist sõbranna sünnipäevapeole – mõtlemast asjadele, millega vist kõik kodust eemal elades suuremal või vähemal määral kokku puutuvad.

1. Sa jääd ilma paljudest tähtsatest sündmustest-üritustest. Nii nagu sina elad oma elu välismaal, saad erinevaid kogemusi ja osa sündmustest, mis su elu muudavad, samamoodi läheb elu edasi ka kodus. Suure tõenäosusega magad sa maha nii mõnegi suurema või väiksema elumuutva sündmuse, mis toimub samal ajal kodus, kui sina välismaal oma elu elad. Sõbranna kihlus, pulmad, sõprade edutamised, erinevad peod (kuhu saad muide alati kutse, kuid minna ei saa) ning sünnid-surmad. Konkreetne näide: saan detsembris viiendat korda tädiks, kuid näen uut ilmakodanikku esimest korda alles siis, kui ta on juba pooleaastane.

2. Sind ei ole kohal, kui sind vajatakse. Su pere, su armastatud, su sõbrad jäävad sinust tuhandete kilomeetrite taha. Kui ühel hetkel peaks toimuma krahh kellegi elus, keda sa armastad, ning ta sulle südantmurdvalt sõnad “ma soovin, et sa oleksid siin” ütleb, siis miski lõikab sinust läbi küll. Sa ei saa ju olla päriselt olemas inimeste jaoks, kes sulle ometi nii palju tähendavad. Sa ei saa neid raskel hetkel kallistada ja neid rahustada. Öelda, et kõik saab korda. Sind ühendab oma armsate inimestega ainult arvuti- või telefoniekraan. Niisugustel hetkedel sellest kahjuks ei piisa.

3. Sa jääd võõraks. Kas vähem või rohkem, ühel või teisel moel, aga sa muutud. Kogedes midagi ihuüksi, õppides rohkem tundma ja nägema end erinevates situatsioonides, avastades endas uusi tahke, õppides armastama midagi, millest sa seni teadlikki ei olnud, seistes silmitsi hirmudega, sa muutud, alateadlikult. Lisaks mõjutab sind teises kultuuris elamine, mille “veidrustega” sa ajapikku harjud. Kui esimestel nädalatel võõrsil tundus sulle miski kummaline, sest kodus nii ei olnud, saavad need asjad ajapikku omaseks ka sulle. Oled lihtsalt sulandunud teise kultuuri ja see on normaalne! Kui aga ühel hetkel puutud taas kokku millegi “vanaga” – mõne kombe, vana nalja või käitumisega –, võid ühtäkki leida end mõtlemas, et see nali ei ole enam naljakas või et sarnases olukorras saaks käituda ka teistmoodi. Ja see võib viia konfliktideni, kui sulle heidetakse ette, et oled muutunud. Sa ei saa sinna midagi parata, sest sa oledki.

4.Sa tunned end väga-väga üksikuna. Mul ei ole kunagi olnud suuri probleeme endale sõprade leidmisega. Olen avatud ja mulle meeldib kohtuda uute inimestega. Olen seda usku, et igalt inimeselt on midagi õppida ja et iga inimene, keda kohtame, saabub meie ellu mingi eesmärgiga.

Kohtad oma reisidel nii palju imelisi inimesi, keda sa saad nimetada oma sõpradeks, aga päeva lõpus tunned end ikkagi üksikuna. Leiad end vaatamast vanu videoid ja pilte oma sõpradest. Suvalistel hetkedel meenuvad sulle päevad, mida arvasid end igaveseks unustanud olevat, päevad, mil koos oma armsate inimestega midagi imelist tegid.

Sama palju aega, kui võttis see, et hakkaksid armastama oma koduseid sõpru, võtab see tõenäoliselt su uues elukohas uute inimeste puhul. Vahet ei ole, kui imelised nad on, ikkagi igatsed leida neis midagi, mida sa juba kodus leidnud oled.

5. Sa ei muuda kedagi teist õnnelikuks peale iseenda. Arvan, et üksi teise riiki kolimine on tegelikult väga isekas. Sa ei tee selle otsusega õnnelikuks ilmselt kedagi teist peale iseenda. Sa jätad ju maha kõik, et järgneda oma unistusele ja elada elu, mida arvad vajavat ja soovivat. Selle juures ei arvesta sa aga kellegi teisega peale iseenda. Ei oma pere, lähedaste ega sõpradega. Nad küll suure tõenäosusega elavad sulle kaasa, naeravad ja tunnevad heameelt, et sina oled õnnelik, kuid see ei tähenda, et sina neid oma õnnega ka õnnelikuks teed. Kurb tõsiasi on, et su kodused ja sõbrad vajavad sind enda lähedale samal ajal, kui sina isekalt oma unistuses tuhandeid kilomeetreid eemal elad.

6. Pisiasjad meenutavad sulle kodu. Sinust sõidab mööda samasugune auto, nagu on su sõbral. Niisugune auto, millega olete kodus nii paljudesse kohtadesse sõitnud ja seal meeldejäävaid elamusi saanud. Suvalised inimesed tänaval hakkavad sulle meenutama erinevaid inimesi sinu senisest elust. Erinevad lõhnad, hääled, ilmastik viivad sind äkki mingisugusesse déjà vu’sse, nii et kui korraks silmad suled, võidki end justkui kodust leida.

Kui teil tekkis eelnevat lugedes mure, et olen siin, kodust kaugel, õnnetu, siis tegelikult ei ole. Minu pärast ei maksa muretseda. Need punktid olid siiski vaid “igal heal asjal on ka halb pool”.

Kodus olles igatseksin kõike seda, mille üle ma siin, Islandil, õnnelik olen. Sest nii palju on seda, mis välismaal elamine juurde annab, korvates selle, millest sa võõrsil olles ilma jääd.

Anni Viskus, Islandil elav saarlane

Print Friendly, PDF & Email