SUUR TÄNU KÕIGILE! Rein Sepp, merekultuuri seltsi eestvedaja, tänas kõiki kaasaaitajaid.
TAMBET ALLIK
Eile õhtuhämaruses avati Kuressaare linnuse taga mere ääres mälestusmärk Vätta poolsaarelt võrsunud saarlasele Albert Uustulndile, kelle laulu- ja kirjanduslooming kõnetab tuhandeid inimesi.
Skulptuur avati kirjaniku 90. sünniaastapäeval, eile õhtul toimus Kuressaare kultuurikeskuses mälestuskontsert Uustulndi loomingust.
Viis aastat tagasi, Albert Uustulndi 85. sünniaastapäeval käis kirjamehe kunagine kolleeg koondisest Auto ja kamraad Saaremaa vabadusvõitlejate ühingust Augustin Poopuu Kuressaare kultuurikeskuses välja mõtte püstitada Kuressaarde populaarse saarlase auks mälestussammas. Lembit Uustulndi teada tuli Poopuu selle ideega välja juba 15 aastat tagasi.
Saaremaa merekultuuri seltsi liikmed võtsid ideest kinni. Seltsi esimees Rein Sepp alustas asjaajamisega 2010. a novembris. “Kuressaare linnavalitsus toetas seda mõtet ja nii hakkasimegi asjaga pihta. Korjanduskarbi panime välja ka Alberti 85-ndale sünniaastapäevale pühendatud kontserdil. Õnneks leidsime sponsoreid, kes panid mängu suurema summa. Paljud saarlased ja inimesed mujalt andsid oma osa. Suur tänu kõigile!” tänas merekultuuri seltsi eestvedaja kõiki kaasaaitajaid.
Kirjanikuna isa jälgedesse astunud laevakapten Lembit Uustulnd tõstis eile esile konkursi võitnud skulptori Hannes Starkopfi tabamuse kujutada Albertit tema lemmikpoosis. “Kui läksid tema kabineti uksest sisse ja ta parasjagu midagi mõtles, siis oli ta sellises poosis, nagu teda nüüd Kuressaare lossipargi taga näeb. See oli tema firmamärk, mis monumendis kinnitust leidnud,” tõdes Lembit Uustulnd.
Monumendi avamisel esinenud kultuuriminister Indrek Saar rääkis oma mälestustest, mis teda Albert Uustulndiga sidunud. On ju minister Saar Uustulndidega sugulane. Oma etteastet lõpetades konstateeris minister, et valdav osa eestlasi teab Albert Uustulndi kui laulude loojat. “Tänavuse aasta kuulutasimegi muusika-aastaks. Kuna Albert Uustulnd oli rannamees ja merekirjanik, siis järgmise aasta kuulutame merekultuuri-aastaks,” rääkis Saar.
Toonitades mälestusmärgi vajalikkust, ütles Indrek Saar sedagi, et temaealistele ja vanematele inimestele pole vaja selgitada, kes Albert Uustulnd oli, küll aga peab seda rääkima noorematele põlvkondadele. “Nüüd on siin mere ääres see koht olemas, kuhu oma lapsega tulla ja talle rääkida, kes see onu on ja mida ta meie kõigi jaoks tähendas,” rõhutas Saar.
Kuressaare linnapea Madis Kallas ütles oma sõnavõtus, et Albert Uustulnd on oma loomingus korduvalt toonitanud mere tähtsust ja nüüd on ta monumendina taas mere äärde jõudnud, vaadates Vahase saare poole, kus sündis suur osa tema loomingust.
Monumendi avatseremoonial andsid väikese kontserdi Saaremaa koorid. Meeleolukaks kujunes mälestuskontsert kultuurikeskuses maakonna kooride, ansamblite, muusikute ja rahvatantsijate osavõtul.
Ütle meri, mu meri
Populaarset laulu “Ütle meri, mu meri” teab vist iga lugeja. Aastaid on selle laulu autoriks peetud Albert Uustulndi. Isegi mõnes laulikus on laulu autoriks märgitud Uustulnd. Tegelikult see nii ei ole.
Oma eluajal toonitas paljude merelaulude looja Albert Uustulnd ise, et temal pole selle lauluga mingit pistmist.
Neljapäevaõhtuses telesaates mainis laulja Ivo Linna, et temagi pidas kaua aega selle laulu autoriks Albert Uustulndi, saades alles mõned aastad tagasi teada, et “”Ütle meri, mu meri” polegi tema kaasmaalase tehtud.
Loe ka: https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/11/07/kalmule-asetati-lilli-ja-suudati-kuunlad/
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Lugesin lapsena üht muinasjuttu, kus kõik alamad kiitsid kuninga uhkeid rõivaid, kuni üks lapsuke julges öelda, et kuningas on ju alasti.
Inimesed,kas te olete pimedad,vaadake seda skulptuuri lähedaltja õelge mida see n.n skulptor on Albertiga teinud.Ja mõelge, kas te ka endast sellisena tahaksite näha.
Hmmm…kaasaja kunst läheb ikka aina kummalisemaks, lepin sellega lõuendil, kuid kulptuurid võiks ikka traditsioonilised olla mitte… hmmm…abstrakt-impressionistlikud, et ei saa aru kus on nina ja kus kõrv :D :P Aga üritus ise oli väga ilus.
Mulle skulptuur täitsa meeldiks, ainult see totakas klaasist osa on imelik ja kohe üldse ei sobi. Niimoodi metall ja klaastahvlid kokku panna, vähemalt oleks siis see klaas pidanud olema ühes tükiski. Klaasist vabadussammas Tallinnas näeb ka välja rohkem reklaamkastina, nagu kaubamajade katustel plingivad. Et klaas ei ole ilmasambana sobilik materjal.
Arvan samuti, et klaastahvel ei sobi sinna. Liiga kirjuks tehtud, kokku kolmest erinevast materjalist tehtud taies. Loodan, et see klaas vahetatakse graniittahvli või ilmastuikukindla puidu vastu välja.