Pildil maiustavad esiplaanil Tauri Lahesoo, Lisette Mets ja Isadora Rahumeel.
ERAKOGU
Kuressaare Ristiku lasteaias toimus saabuva isadepäeva puhul paralleelselt kolm erinevat ja omanäolist pidu koos isadega.
Kiilikeste rühmas meisterdati koos Karlssoni ja väikevenna ning isade ja emadega rütmipilli. Liblikate rühmas küpsetati vahvleid ja hiljem vaadati multifilmi Hunt Kriimsilmast. Rukkilillede rühmas võtsid aga isad ja lapsed sportlikult mõõtu, rääkis Kuressaare Ristiku lasteaia direktor Monika Talistu isadepäeva pühitsemisest lasteaias.
“Väga tore on see, et nendele pidudele saavad tõesti ka isad alati tulla,” rõõmustas Talistu. Ta lisas, et isadepäeva peod ongi Ristiku lasteaias alati natuke teistmoodi üritused, kus tuntakse rõõmu ühisest tegutsemisest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Isadepäev ja laste pisarad.
Järjest hoogustuv trend on pidada lasteaias isadepäeva. Aga öelge nüüd ausalt, kui paljudel, peale tegijate end, sellest ka RÖÖMU on?!?!
On palju peresi, kus isad ei tööta Saaremaal. On palju isasi, kellel on keeruline just sel päeval ja sel kellaajalt töölt ära tulla. On palju peresi, kes selle õhtu tahaksid veeta omakeskis…
Meie isa tuli sel päeval hilja õhtul. Kõigepealt nutab vanem laps, et tema isa ikkagi peole ei jõudnud. Pika jutustamise ja paitamisega õnnestub ta rahustada. Läheme väiksema lapse rühma. Tema tuleb meeleldi koju, aga otsib pilti mida isale tegi. Küsime kasvatajatelt – ei, nemad rühmas isale pilti ei teinud ja pole teada et laps ka ise oleks joonistanud. Pilt jääb kadunuks. Autos lõpuks laps rahuneb ja on nõus uue tegema kodus.
Õhtul isa saabub. Vanem laps õnnitleb ja annab kaardi. Väike annab enda uue joonistuse, aga pisarad voolavad siiski, sest see pilt, mida ta lasteaias meisterdas on kadunud.
Järgmisel päeval leiame isadepäeva kaardi kapist – lapsel oli õigus, lihtsalt kasvatajad ei andnud lapsele seda kaarti…..
Väga tihti on selliste üritustega tunne, et täiskasvanud teevad seda iseenda röömuks, aga lapsed unustatakse korraldamise käigus sootuks ära….
Minu meelest on siin, millele mõelda.