Saare maakonna liikluspilt saab olla parem

2015. aasta üheksa kuuga on Saaremaal juhtunud 51 liiklusõnnetust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurem arv – siis juhtus 39 liiklusõnnetust. Inimkannatanuga liiklusõnnetusi on sel aastal juhtunud 29, eelmisel aastal sama ajaga 28.

Võrdlus kinnitab, et sel aastal on õnnetusi juhtunud küll rohkem, aga inimvigastustega lõppenud õnnetuste arv on jäänud samasse suurusjärku. Rõõmustamiseks see aga põhjust ei anna, sest vigastatute arv on suurem kui eelmisel aastal – 43 vigastatut sel ja 35 eelmisel aastal. Tõus on tingitud sellest, et lisaks liiklusõnnetusse sattunud juhile on sõidukis viibinud veel inimesi, kes said viga, või siis on kahe osapoolega õnnetustes olnud vigasaanuid mõlemal poolel.

Autorool ja alkohol ei sobi kokku

Õnnetuste raskusastme ja põhjuste vahel seoseid otsides saab välja tuua, et raskemad inimvigastused kipuvad olema ikka nende õnnetuste korral, kui sõiduvahendit juhitakse alkoholijoobes või sõidukiiruse valikul oma võimeid üle hinnatakse.

Hea näitaja on see, et võrreldes 2014. aastaga on joobes juhtide süül juhtunud liiklusõnnetuste osakaal vähenenud. Kui 2015. aastal on selliseid juhte seni olnud 14, siis eelmisel aastal oli neid 20. Üldse on politsei 2015. aasta üheksa kuu jooksul tabanud 155 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, 51 juhtimisõiguseta juhti ja 574 lubatud sõidu­kiirust ületanud sõidukijuhti.

Endiselt juhtub selliseid õnnetusi, kus kaasreisija istub autosse, mille juht on alkoholijoobes. Sellisel juhul on tagajärjed tihtipeale kurvad, n-ö süütult, kuid siiski omal tahtel purjus juhi sõidukisse istunud inimene saab raskemalt viga kui juht ise. Normiks peaks kujunema see, et purjus juhi autosse ei istuta ja tehakse kõik selleks, et takistada joobnud inimese rooli istumist või sõidu jätkamist. Seni, kuni sellel vaikival kokkuleppel juhtuda lastakse ja silm kinni pigistatakse, leidub ikka inimesi, kes on seda meelt, et nii võibki. Ei mõelda enese ega teiste elule ja tervisele.

Õnneks on enamik meie saare elanikke ja külalisi heatahtliku suhtumisega, kui politsei neid kontrollib. Mõistetakse, et nii sõelutakse liiklusest välja need, kes seal olla ei tohiks. Seda kõigi turvalisuse huvides.

Eraldi toon välja, et meie maakonna teedel kergliiklejatega juhtunud liiklusõnnetuste osakaal õnnetuste koguarvust on küllaltki suur. Jalakäija osalusel on küll juhtunud ainult üks liiklusõnnetus, kuid jalgratturite osalusel kaheksa liiklusõnnetust – see tähendab kokku ligi kolmandikku inimvigastustega liiklusõnnetustest.

Ühest küljest võib see näidata jalgratturite kasvavat osakaalu ka meie liikluses, mis iseenesest on positiivne. Samas on kahjuks palju jalgrattureid, kes ei mõtle ei oma ega teiste ohutusele ja sõidavad hooletult, olgu siis teadmatusest või hooletusest. Nii on ohtlikud olukorrad kerged tekkima ja juhtuvadki õnnetused.

Tulemas on aasta kõige pimedamad ajad ning teades, et meie liikluses on jalgrattureid ka talvel, on kõigil selle sõiduvahendi kasutajatel viimane aeg üle vaadata ratta tuled ja helkurid. Tuletan meelde, et jalgrattal peab pimedal ajal põlema ees valge ja taga punane tuli. Ainult selliselt ennast nähtavaks tehes, olles hooliv kaasliiklejate suhtes ja järgides liikluseeskirju saab jalgrattur teha kõik endast oleneva liiklusohutuse seisukohalt. Kõik need nõuded ja reeglid on ju selleks, et inimene õnnetusse ei satuks ja tema liikumine oleks turvaline.

Alaealistele ja lapsevanematele tuletan meelde, et kiivri kandmine on kuni 16-aastasel jalgratturil kohustuslik ning kiivrist pole kasu, kui see lihtsalt ratta juhtraua küljes ripub, nagu noortel tihti kombeks on. Vanematel jalgratturitel ei ole kiivri kandmine küll kohustuslik, aga kindlasti soovituslik, sest õnnetusse sattumise korral võib see päästa jalgratturi elu.

Inimkannatanuga liiklusõnnetused ääremaal

Kuigi sel aastal ei ole Saare maakonnas liikluses keegi hukkunud, ei saa siiski tunda rahulolu, sest üheksa kuuga on vigastada saanud 43 inimest.

Paraku juhtuvad raskemad liiklusõnnetused tihtipeale maakonna äärealadel. Uuringut põhjuste kohta mul siinkohal esitada ei ole, kuid tuginen politseitöö kogemusele. Sageli on säärased õnnetused tingitud uljusest, liigsest enesekindlusest, aga ka arvamusest, et politsei jõuab ääremaale harvemini ja seega on politseile vahelejäämise hirm väiksem. Suure osa inimkannatanutega liiklusõnnetuste koguarvust annavad ka Kuressaare linn ja selle lähiümbrus, kus juhtunud liiklusõnnetused moodustavad kogu maakonna õnnetustest umbes 1/3.

Kuressaare politseijaoskonna ülesanne on valvata liikluse järele kogu Saare maakonnas, et tagada liiklusturvalisus, ja sellest tulenevalt patrullitakse igapäevaselt ka maapiirkondades.

Liiklusõnnetuste sagedus on seotud sesoonsusega

Kuude võrdluses eristuvad ülejäänud aastast suvekuud, kui kestab turismihooaeg ja Saare maakonda külastavad väga paljud inimesed mandrilt ja väljastpoolt Eestit. Mootorsõidukite ja jalgrataste suurem koguarv liikluses toob siis kaasa ka rohkem õnnetusi.

Võrreldes aasta mõne vaiksema kuuga, kus juhtub võib-olla ainult üks liiklusõnnetus, võib siis ette tulla kuid, kus politsei kutsutakse välja kuni kümnele liiklusõnnetuse sündmuskohale. Siinkohal täpsustan, et jutt käib ainult nendest liiklusõnnetustest, kus osapooled omavahel kokkuleppele ei jõua või politseil on seadusest tulenev kohustus (inimvigastustega liiklusõnnetused, joobes juhtide osalusega liiklusõnnetused) sündmuskohal toiminguid teha ja juhtunu asjaoludes selgusele jõuda.

Palju tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus politsei küll kutsutakse algul kohale, kuid liiklusõnnetuse materjale vormistada pole ikkagi vaja. Nende õnnetuste, kus inimesed vigastada ei saanud ja juhid olid kained ning osapooled jõudsid omavahel kokkuleppele, statistika esitatud andmetes ei kajastu.

Kas olukord võiks parem olla?

Hiljuti toimus Saaremaa ralli, kus liiklusturvalisuse tagamisse olid kaasatud politseiüksused mandrilt. Politsei teavitas suuremate jõudude väljapanekust meedia vahendusel ja tõenäoliselt teadsid sellel nädalavahetusel maakonnas viibivad inimesed juba varasemast kogemusest, et korrakaitsjaid on maakonna teedel ja tänavatel tavapärasest rohkem. Ometi on arvud sellest nädalavahetusest üsna hämmastavad.

Politsei tabas ralli nädalavahetusel ligi 100 kiiruseületajat ja 20 roolijoodikut. Pooled joobnud juhtidest tabati pühapäeval, kui hulk inimesi hakkas Saaremaalt tagasi mandrile sõitma. Siiski ei olnud ka saarlased sel nädalavahetusel süüst puhtad ja ei saa väita, et vahelejäänud olid kõik mandri inimesed.

Olukord on hull, kui maanteel, kus piirkiirused on suured, liigub niivõrd palju juhte, kes ei hooli kaasliiklejatest. Kindlasti ei ole politseil suutlikkust seda olukorda üksinda lõputult paremaks muuta ja ka ühiskonnas toimivad regulatsioonimehhanismid (sotsiaalne surve ja hukkamõist) peavad hakkama toimima järjest efektiivsemalt. Tuleb siiski tunnistada, et leidub üha enam julgeid ja kodanikukohust täitvaid inimesi, kes teatavad politseile joobnud sõidukijuhtidest või ei lase purjus inimesel autorooli istuda.

Selle teadmisega on ka hea see kirjatükk kokku tõmmata ja tõdeda, et kõigest hoolimata on Saaremaa siiski üks liiklusturvalisemaid paiku Eestis. Eelnev oli statistikale ja politseilisele kogemusele tuginev tagasivaade üheksale kuule liikluses. Loodetavasti ei võtnud keegi, kes loo lõpuni luges, seda kui manitsuskõnet, vaid kui heatahtlikku meeldetuletust.

Kainet meelt, üksteisest hoolimist ja turvalist liiklemist meile kõigile!

Matis Sikk, Kuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht

Print Friendly, PDF & Email