Uue rahastusperioodi prioriteet on Nasva sadam (5)

OOTAB VÄGA: Nasva kaluri Erik Lausmaa hinnangul on Nasva jõesadam Eesti parim jõesadam. Ta loodab oma silmaga näha, kuidas see tõepoolest uue ja värske väljanägemise saab.
IRINA MÄGI

Uue kalandusstrateegia valguses on tehtud esimesed, Saare maakonna jaoks olulised ettevalmistavad tööd. Sadamate toetamises on prioriteet number üks Nasva jõesadam.

MTÜ Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp rääkis, et Nasva on sadam, kus lossitakse kolm­veerand Saare maakonnas püütavast kalast. Nasva jõesadamas on tänavu septembri lõpu                 seisuga püütud ühtekokku 286 500 kg kala, tervel Saaremaal kokku 613 800 kg.

Ka varasemad aastad näitavad sama suhet. “Nii et pole küsimustki, miks on Nasva sadama rekonstrueerimine tähtis,” tähendas Vipp. Nasva sadamas on kaiomanikke 22. Osa kalureid on oma osa võõrandanud, seega on nende 22 kaiomaniku hulgas ka kaks juriidilist isikut.

Erinevatel põhjustel ei suutnud Nasva sadama omanikud Heino Vipi sõnutsi leida aga ühisosa, et võtta osa esimesest rahastamisvoorust. Nüüd on kaks korda saadud kokku Nasva klubis, et arutada, kuidas edasi minna.

Ka vald on valmis panustama

Koosolekutest võttis Vipi sõnul osa enamik sadama omanikke, kohal olid ühendvalla juhid ja MTÜ Saarte Kalandus büroo liikmed. Eesmärk on üks: alustada sadama ehitusega ning sadam ja kõrvalhooned valmis ehitada. Täielik toetus Nasva sadama rekonstrueerimiseks on ka maaeluministeeriumilt.

“Palju loodetakse Mihkel Undrestist, kellest on Nasval saanud eestvedaja. Tema kogemused Mõntu sadama arendamisel kuluvad marjaks ära,” kinnitas Vipp.

Ehitusega saab pihta hakata aga ikka alles siis, kui on täidetud nõuded, mille taga asi seni seisnud on.

Iseküsimus on muidugi raha. Arvatavalt tuleb uus taotlusvoor Heino Vipi sõnul 2016. aasta keskpaiku. Mis veel rahasse puutub, siis on Lääne-Saare vald valla infotöötaja Merike Lipu kinnitusel valmis sadama kordategemiseks andma kuni 100 000 eurot. Uues strateegias on märgitud, et neli sadamat saavad täisrahastuse – 400 000 eurot. Need neli ongi Nasva, Kallaste, Mõntu ja Taaliku.

Ülejäänud sadamad – Kaavi, Kaldu, Kukessaare, Lalli, Läätsa, Muratsi, Orissaare Uisu sadam, Tori kaldariba, Unguma, Varese ja Võrkaia sadam – saavad kuni 60 000 eurot. See on kirjas Saare maakonna kalanduspiirkonna arengustrateegias 2014–2020+. Väiksemate sadamate rekonstrueerimiste mahud Heino Vipi sõnul täpselt veel määratud ei ole. Kui algavad taotlusvoorud, tuleb ka suurem selgus.

Nasval plaanitakse aga laias laastus kai kordategemist, kraanat kaile, püünistele hoiuruume ning muidugi ka olmeruume.

Mihkel Undresti hinnangul ei ole see, mis praegu Nasval näha on, kaugeltki korraliku kalasadama moodi. “See on mälestus kalasadamast,” tõdes ta. Kindlasti on tema sõnul plaanis teha korda Nasva jõesadama kai, panna uued kalapumbad, teha korda mõrrakuurid ja rajada üks-kaks ujuvkaid.

Samuti on tarvis korda teha sadamahoone, kus igaüks saaks oma boksi, kus asju hoida. Hoone teisele korrusele on plaanitud köögi- ja saaliosa, et seal saaks ka kalurite üritusi korraldada.

Saaremaa kalaturg Nasvale

Kindlasti oleks Nasvale vaja külmbokse, mida välja rentida. “Selliseid, kus saaks igasse boksi teha värske kala poe. Tahame teha Nasvale Saaremaa kalaturu, Nasva kant on ju kala poolest Saaremaa rikkaim,” põhjendas Mihkel Undrest. Kui inimesed kevadel ja sügisel värsket võrguräime ootavad, saaksid nad minna juba kindla leti juurde.

Kahtlemata vajavad korrastamist ka sadama õu ja pisike majake, mis vee ääres asub ja kus varem istus sadama valvur. “Seal võiks nüüdki olla sadama kapten või sadama junga, ükskõik siis, kuidas me teda nimetame,” rääkis Undrest, kelle sõnul aitaks vald tulevikus selle inimese ka tööle võtta. Et sadamas valitseks kord ja oleks inimene, kes selle eest vastutab.

Töid ja tegemisi oleks sadamas veelgi ning kõik need asjad oleks Mihkel Undresti sõnul vaja korda saada järgmise rahastusperioodi jooksul. “Tahame, et sellest sadamast saaks tõeline pärl. Et kasutataks ära ajalooliselt antud võimalus.”

Kõigeks selleks on aga vaja kõigi 22 kaiomaniku nõusolekut. “See on väga tähtis terve piirkonna jaoks, siiralt loodame, et kõik läheb õnneks,” kinnitas ta.

Uus strateegia

Uue strateegia otsene eesmärk on suunata “Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme 3.2 “Kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamine” toetuste kasutamist Saare maakonna kalanduspiirkonnas. Samas on strateegia kasutatav ka muude tegevuste ja toetuste taotluste põhjendamisel, mis aitavad kaasa kalanduspiirkonna arengule.

Tegevuse osas jätkatakse sadamate võrgu korrastamist; edendatakse kalatoodete töötlemist ja turustamist suurema lisandväärtuse loomiseks; toetatakse kalurite tegevuse mitmekesistamist, sh turismiteenuste väljatöötamist; toetatakse kalavarude taastamist; panustatakse kalurkonna sotsiaalse heaolu suurendamisse, sh toetatakse kooskäimiskohtade ja (uute) traditsioonide loomist.

Tegevussuunad viiakse ellu projektikonkursside kaudu. Taotlusi hindab MTÜ Saarte Kalandus üldkoosoleku moodustatav projektide hindamise komisjon, kelle koostatud paremusjärjestuse kinnitab sõltuvalt projektide toetusmahtudest
kas MTÜ juhatus või üldkoosolek.