Ruhnu vallavanem hakkas korrakaitsjaks (5)

Ruhnu vallavanem lõpetas saarel aastapikkuseks veninud mundrimeeste põua ja hakkas abipolitseinikuks.

“Tee ääres puhumisi ma korraldama ei hakka, aga võib-olla on vajalik juba see teadmine, et saarel on ikkagi politseinik olemas,” ütles alates esmaspäevast Kuressaare politseijaoskonna abipolitseinike rühma arvatud Ruhnu vallavanem Jaan Urvet (fotol).

Urveti sõnul ärgitas teda abipolitseinikuks hakkama Kuressaare konstaabel Žanna Kreštšenko. “Alguses tegi see mõte mulle nalja, siis leidsin aga, et miks ka mitte. Igasugune õpe on kasulik – inimene elab nii kaua, kui õpib,” arutles Urvet, kes jäi väga rahule nii abipolitseiniku koolituselt saadud teadmiste kui ka ägeda füüsilise treeninguga.

Jaan Urvet arvas, et kuigi Ruhnu on rahulik saar, tuleb siingi kasuks inimestele aeg-ajalt politseivormi näidata. “Paar korda suve jooksul on mundrimeest täitsa vaja, siin on läinud rusikavõitluseks ja teadmine, et saarel puudub seadusesilm, tekitab karistamatuse tunde,” selgitas värskelt ametisse määratud abipolitseinik. Näiteks oli suvise kultuuriürituse “Ruhnu rahu” ajal saarel politsei, keda silmates laevalt maha astunud õlletopsikutega külalised kohe häält tasandasid.

Jaan Urveti sõnul pole tema volitused võrdsed politseiniku omadega ning tema roll konfliktide lahendamisel piirdub ikkagi sõnalise sekkumisega. “Loodan, et vormist piisab ja nuuti pole vaja kasutada, kuigi me õppisime seda väga pikalt,” sõnas Urvet, kes kavatseb vormi selga panna aastavahetuse paiku, kui saarele on oodata lisalende ja talvise aja kohta tavalisest rohkem rahvast.

Lääne prefektuuri vabatahtlike tegevusekoordinaator Tõnis Leinart:

Politseid ei ole alaliselt Ruhnu saarel 2014. aasta sügisest, selle ajani oldi saarel tööl nädalaste tsüklitena. Politseile on suureks abiks, kui meil on saare peal hea partner, kes on läbinud abipolitseiniku väljaõppe ning omandanud need teadmised ja oskused, mida võib vaja minna korrarikkumiste ennetamiseks või tõrjumiseks.

Statistikale tuginedes julgeme kinnitada, et süütegusid pannakse Ruhnu saarel toime harva. Selle alusel võib järeldada, et saarel elab tugev kogukond. Kogukondlikus vaates on saarerahval nüüd kindlasti hea võimalus sekkumist vajava mure korral pöörduda esmalt abipolitseiniku poole, kes saab võimalusel koos piirkonnapolitseinikuga probleemi kõige efektiivsemalt lahendada ja kogukonna turvatunnet tugevdada.

Meil on hea meel, et nii vabatahtlike merepäästjate kui ka abipolitseinike näol on meil saarel partnerid olemas. Nad on inimesed, kes tunnevad kohalikke olusid ja ka probleeme kõige paremini ja üheskoos saame neid probleeme lahendada. Vastavalt vajadusele ja võimalustele külastab saart ka piirkonnapolitseinik ja suhtleb sealsete inimestega. Üheskoos korraldame mitmesuguseid ennetusüritusi, sest ennetusse panustamine on kindlasti väga oluline. Meie ühine eesmärk on, et halbu asju juhtuks võimalikult vähe.