Ametnikud: riigil on plaan ja võimekus pagulased vastu võtta (15)

Kolme ministeeriumi ametnikud kinnitasid eile Saare maakonna omavalitsejatele korraldatud teabepäeval, et riigil on plaan ja võimekus nii Eestisse paigutatavate põhiliselt süürlastest pagulaste vastuvõtuks kui ka lõimimiseks. Paraku ei leevendanud nende etteasted mitte kõikide kuulajate muresid ja hirme.

Sise-, sotsiaal- ja haridusministeeriumi esindajad andsid üle-eestilise teavituskampaania raames  toimunud üritusel ülevaate rändekriisi taustast ja hetkeseisust, sellest, mida tehakse ümberpaigutamisele kuuluvate pagulastega Itaalias, kuhu selleks tarbeks siirdus eile Eestist ka politsei- ja piirivalveameti sideohvitser, samuti sellest, milliseid võimalusi pakub riik pagulastele sotsiaalsfääris ja haridussüsteemis.

Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas nentis tõsiasju, et vananev Euroopa vajab majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks migrante ja et pagulaste tung Euroopasse on paratamatus vähemasti nii kaua, kuni kestab Süüria kodusõda. Selle lõppu pole aga paraku veel näha. Lobjaka sõnul peab Eesti Euroopa Liidu osana olema probleemi lahendamisel solidaarne teiste liikmesriikidega.

Orissaare vallavolikogu liige Maria Kaljuste juhtis pagulasteema skeptikuna tähelepanu kahtlustele, kas riigi pakutavad sotsiaaltoetused ikka tagavad pagulastele normaalse elu ja kas ikka suudetakse toime tulla araabia taustaga inimeste kultuuriliste eripäradega, näiteks alaealiste “pruudiks andmise” ja mitmenaisepidamisega, juhtumitega, millega ta ise naaberriikides töötades on kokku puutunud.

EAÕK Kuressaare koguduse preester Roland Tõnisson tunnistas muret Eesti inimeste lõhenemise pärast pagulaste küsimuses ning selle pärast, kas Eesti ja Euroopa suudavad end ikkagi kehtestada. Olgu siis tegu pagulasstaatuse mittesaanute tagasisaatmisega või usaldusega nende riikide ametiasutuste vastu, kes dokumentideta migrantidele uue identiteedi annavad.

Teabepäeva kokku võtnud vestlusring, mida juhtis riigikogu liige Kalle Laanet, kujunes üsna kirglikuks, kuid samas viisakaks, kus toodi ühtmoodi näiteid nii pagulastega seotud probleemidest kui ka pagulaste vastu suunatud võõravihast ja meist erineva väljanägemisega inimeste vaenamisest. “Kartsime olukorda, et meie oleme ühel pool ja omavalitsejate esindajad teisel pool,” tunnistas vestlusringis aktiivselt osalenud Ahto Lobjakas. “Ma olen ehk liiga positiivne, aga tundub, et ka kuulajate konsensus nihkus Tallinna poole. Ehk suunas, mida me sooviksime rohkem näha – tolerants ja hea tahe selles teemas,” nentis ta.


KOMMENTAAR

LOBJAKAS

Ahto Lobjakas, poliitikaanalüütik

Pean ütlema, et keskustelu Kuressaares on selgelt olnud kõikidest eelnevatest kõige dünaamilisem. Kindlasti osaliselt tänu sellele, mida siin kohapeal tuntakse ja mõeldakse teistmoodi, ja nendele rõhuasetustele, mille me ise panime. Igal juhul debatt oli see, mida me tahtsime.

Meie eesmärk on olnud näha kogukonna juhtide spontaanset reaktsiooni. Mul on tunne, et debatt kogus algusest lõpuni midagi juurde ega jäänud ühe koha peale. Jääb loota, et see arendav dünaamika midagi ka esindas ja inimesed näevad asju natukenegi teistmoodi ja tunnevad ennast kindlamalt. Küsimus pole ju mitte selles, kas, vaid kuidas, sest valitsus on otsused teinud. Ja selle “kuidas” temaatika sees püssirohuhõng ka pisut kahanes, vaatamata sellele, et meil on erinevaid arvamusi.

Print Friendly, PDF & Email