Vald õhutas külavanemaid suhtlema (11)

KÜLAVANEMAD KOOS: Varpe külavanem Maire Murekas, Viidu külavanem Janno Tuulik ja Laheküla külavanem Urmas Kiier. TAMBET ALLIK

KÜLAVANEMAD KOOS: Varpe külavanem Maire Murekas, Viidu külavanem Janno Tuulik ja Laheküla külavanem Urmas Kiier.
TAMBET ALLIK

Esimest korda ühises ümarlauas kohtunud Lääne-Saare valla külavanemad ja külaseltside esindajad saavad edaspidi aruteludeks kokku iga kolme kuu tagant.

Neljapäeva õhtul oli Nasva klubi kohvik Kodurand külavanemaid ja külaseltside vedajaid pilgeni täis. Siiski ei olnud kohal kaugeltki kõigi külade esindajad, on ju Lääne-Saare vallas neli alevikku ja 111 küla. Kui 79 külal on külavanem, siis külavanemaid endid on 59, kuna mõni külavanem esindab mitut küla.

Kohtumise eesmärk oli arutleda külavanema rolli ja tegevuse üle kohaliku elu edendajana, saada ülevaade, milliseid rolle piirkonna külavanemad täidavad ning missugune on nende infovajadus.

“Meie eesmärk on see, et külavanemad oleksid vallavalitsusele partneriks, et elu külas kestaks ja areneks,” ütles abivallavanem Tiina Luks.

Vallavanem Andres Tinno sõnul on tähtis, et teave külade probleemidest vallamajja jõuaks. “Seepärast ongi oluline, et info liiguks,” märkis Tinno.

Külaseltsid ja külavanemad

Valla infotöötaja Merike Lipu tõdes, et paljud, kes küla asju ajavad, ise end külavanemaks ei pea, pigem kontaktisikuks või kohusetäitjaks. “Meie silmis olete te siiski külavanemad ja see on auväärt töö,” ütles Lipu kohalolijate poole pöördudes.

Paljudes külades tegutsevad külavanemate asemel külaseltsid. “Väärtustame ka nende tööd,” kinnitas Lipu. “Tähtis on see, et nemadki oleksid meie aruteludesse kaasatud.”

“Kindlasti ei taha me öelda, et igas külas peab olema just külavanem ja seltse pole enam vaja või vastupidi,” lausus Tiina Luks. “Kõige õigem on see, kui sissetöötatud asjadega edasi minnakse. Tähtis on, et inimeste mured jõuaksid kõigepealt külade esindajate arut­eludesse ja edasi vallamajja.”

Lipu sõnul on koostöös külavanematega kavas koostada valla ühtne külavanema statuut, kus on ära toodud külavanemate õigused ja kohustused. Praegu kehtib kaks enne valdade ühendamist koostatud statuuti: üks Kaarma, teine Lümanda piirkonnas. Endises Kärla vallas taolist statuuti polnud.

Valla külaelukomisjoni esimees Tõnu Munk rääkis komisjoni ja volikogu tööst. “Üks külavanem küsis minult, et mis vald see on, mis eksisteerib ainult seitsme kilomeetri raadiuses ümber Kuressaare,” rääkis Munk. “Usun, et meie vallal nii hullusti ei lähe – tegelikult on palju ära tehtud ka kaugemates kantides, aga arenguruumi on kindlasti.”

Hea näide ääremaal asuvast külast, kus tänu aktiivsele seltsile on palju ära tehtud, on Karala.

“Elame äärekülas, kus pole teenuseid, poodi, ühistransporti, on ainult külaselts,” tõdes tuleval aastal 20-aastaseks saava Karala külaseltsi eestvedaja Kaja Juulik (fotol). “Külaseltsid aga tekivadki sinna, kus ei ole enam midagi muud. Kaua sa ikka virised ja mõtled, et kõik on halb – endal tuleb hakata mõtlema, mida on võimalik olukorra paremaks muutmiseks teha.”

“Mida suuremaks läheb vald, seda tugevam peab olema külaliikumine,” leidis Andres Tinno. “Praeguses süsteemis hoiavad piirkondi elus needsamad rahvamajad, raamatukogud, avalikud teenused. Niikaua, kui need on olemas, otsest survet hääbumiseks ei ole.”

Kui Kaja Juulik tõdes, et küla üks suuremaid muresid on noorte aktiivsete inimeste nappus, siis Maret Metsmaa sõnul võib kaheksat küla esindav MTÜ Paadla Kandi Selts rõõmustada selle üle, et selle tegevusest võtab osa palju noori.

Ümarlaual tuli juttu ka külaelanike muredest. Näiteks Kuressaare lähedal asuva Laheküla külavanema Urmas Kiieri sõnul on suur probleem bussiaegadega – koolilapsed ei jõua pärast tundide lõppu õigel ajal bussi peale, et koju saada ega pääse pärastlõunal huviringidesse. Samuti oleks Lahe teele vaja bussipeatust, kuna praegune peatus asub liiga kaugel. “On ju ümarlaua üks mõte see, et saaks oma muresid jagada ja teiste külavanematega aru pidada,” leidis Kiier.

Endal tuleb aktiivne olla  

Üks ümarlaua teemasid oli külaelu edendamiseks vajaliku raha taotlemine.

Kaja Juuliku sõnul on Karala selts olnud agar projekte kirjutama ja erinevatest allikatest raha küsima. “Kui 2003 kirjutasime arengukavasse, et tahame selliseid suuri asju, nagu korras külamaja ja sadam, mustkattega teed, internet, siis nüüdseks on kõik see teoks saanud,” tõdes ta. “Ääremaal on võimalik ellu jääda, aga endal tuleb aktiivne olla.”

Vallavanem Tinno rõhutas, et osa vallaeelarvest on mõeldud külaelu edendamiseks ning võimalusel aitab vald kaasfinantseerijana, ent külade esindajail tuleb oma soovidest vallavalitsusse aegsasti teada anda.

Järgmine ümarlaud toimub kolme kuu pärast juba uuel aastal. “Selleks ajaks püüame külavanema statuudi valmis saada,” ütles Merike Lipu.

Print Friendly, PDF & Email