Kena, et Muhumaal kasvab peale noori peresid, kes tahavad ühendada sajandeid, traditsioone ja põlvkondi.
Kohtusin Mati Kindeli, kunagise Muhu kalatööstuse katlamaja juhataja ja kogemustega laevamehaanikuga ootamatult oma koduküla vahelisel teel. Mehe rõõm, et noorim poeg Andres Kindel remondib sünnikodu ja huvitub pere ajaloost, lapib kiviaedu maja juures, et neile värskemat ilmet anda, oli nii suur ja vahetu, et ta kippus seda minuga jagama. See ootamatu kohtumine tõi rõõmu minulegi.
Läbi sajandite armastab kõndida ka noorperemees Andres. Ajalugu kõneleb selles Kallaste külas Üügu panga lähedal asuval Anduväljal igal sammul.
Kallaste Anduvälja Georg Kindel tegi 1890. aastal oma krundi piires kivilõhkumise õiguse kohta kauba, üheks osanikuks kaubamaja omanik Wildenberg. Olgu öeldud, et Georgil ja küllap ka teistel tolleaegsetel meeste olid ärieetika tõde ja õigus paigas.
Anduväljal asub Muhu vanemaid keldreid. Anduvälja kalatiikide jälgi on veel näha, kui õigest kohast Üügu pankade all otsida. Pere vanad fotoalbumid on kõnekad.
Tähtsam kõigest muust on aga see, et ajaloohuvi antakse edasi, sest pere teeb kõike koos. Välja arvatud aeg, mil Andres läheb laeva. Kaunis ja peen näputöö ootab lasteaia vanemas rühmas käiva peretütre avastamist ja näpuosavuse kasvu.
Kindelid, nii pisikesed kui ka suured, on õnnelikud, sest on oma juurte juures. Nad on seal, kus olema peavad, nad pole ajale alla andnud. Noorperemees Andresel on nõnda oma juurtele toetudes kergem ka külavanemana traditsioone jätkata – abiks noored mehed ja vanemadki pereisad – ja ka mitmeid ühisettevõtmisi korraldada. Mäletab ju tänavune jaanituleplats Kallastel mõnusat olemist ja rohket publikut.
Kindel olen aga selles, et tugevad meistrigeenid kanduvad edasi, sellest on aeg Muhumaal-Saaremaal ammu enne meid märku andnud, olgu need siis kirjalikud lood, näitused või kohalikud suulised jututoad.
Muutuvas karmis maailmas saame ise muuta end paremaks, andes endast parima, püüeldes hingehariduse ja harituse poole. Muhu noor Kindelite pere külastab tihti raamatukogu, lastele antakse võimalus ise riiuleilt raamatuid valida, isa-emaga nõu pidada. Selline koos käimine, kasvamine annabki iseseisvuse, selgroo.
Kui selle noore pereisa ja ta kaksikuist eelkooliealiste poja-tütrega raamatukogus kohtusin, sain sellest tugeva positiivse “dopingu”. Empaatiavoog oli võimas. Kena oli ka näha, kuidas pere pesamuna end koos emaga lasteaeda “sulatas”.
Kas Kindelite seast tuleb veel kaks meremeest? Ise arvan küll, et tõenäosus on suur. Noorperemehe kaks venda on mereharidusega. Vanaisa Matist oli eespool juttu, vanavanaisa Leo oli Saare Kaluri Muhu paaditööstuse rajaja, hea meister. Mere kutse sellest perest ei kao.
Irma Järvesalu, luuletaja