Riik jätkab põllumaa müüki enampakkumisel

Keskkonnaministeerium ei kavatse põllumeestele maade rentimise küsimuses vastu tulla, vaid jätkab riigi omandis olevate põllumajandusmaade müüki enampakkumisel.

Septembri lõpus tegi maaeluministeerium põllumeeste arvamust kuulda võttes keskkonnaministeeriumile ettepaneku peatada ajutiselt riigi omandis olevate põllumajandusmaade müük enampakkumisel ja anda maad rendile. Maaeluministeerium põhjendas, et kriisiolukorras põllumajandustootjad ei ole suutelised riigi omandis oleva põllumajandusmaa enampakkumisel konkureerima ega seal kujunenud hinnaga maad soetama.

Keskkonnaminister Marko Pomerants märkis vastuskirjas, et otsuse maa enampakkumiste peatamise kohta saaks keskkonnaministeerium riigivara valitsejana teha vaid siis, kui seadusandja muudaks oluliselt riigivaraseaduses sätestatud põhimõtteid ja valitsus loobuks oma püstitatud eesmärgist viia maareform seaduses sätestatud tähtajaks lõpule.

Üks peamisi põhjusi müügi eelistamisel rentimisele on maaüksuste väike pindala. Alla 2 ha suurust haritavat maad või rohumaad ei loeta seaduse järgi põllumaaks ja sellisele maale ei kohaldu põllumajandusliku rendilepingu regulatsioon. Põllumajandusmaa müümise lõpetamine tooks kaasa põhjendamatult suure halduskoormuse väga väikeste põllumajandusmaade rendilepingute haldamisel ja teatud hulga potentsiaalse põllumajandusmaa kasutusest välja jäämise. Samuti nende põllumajandustootjate pahameele, kes pigem eelistavad põllumajandusmaa riigilt välja osta, et tõsta selle põllumajanduslikku väärtust (nt kuivendamine).

Enne kui hakata muutma riigimaa võõrandamise põhimõtteid, tulekski Pomerantsi hinnangul muu hulgas välja selgitada, kui suur osa põllumehi üldse eelistab riigi omandis olevate väikeste põllumaade rentimist nende ostmisele.

2015. aasta jooksul on maa-amet korraldanud 631 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumist, neist 464 kinnistut sisaldasid pindalaliselt üle poole põllumajandusmaad. Müügis olnud põllumajandusmaa keskmine pindala oli 4,5 ha ja keskmine müügihind 2161 €/ha.

Maa ajutise kasutamise lepingu alusel kasutatud riigimaa kinnistuid oli müügis 173 ja need sisaldasid põllumajandusmaad keskmiselt 3,6 ha. Seega suunati Pomerantsi sõnul üldjuhul müüki vaid väikesepindalalised põllumajandusmaa üksused, mille rendileandmine ei olnud otstarbekas ning mida maakasutajad soovisid pigem osta või mille riigi omandis hoidmine oleks toonud kaasa maa väärtuse vähenemise. “Rõhutame veel kord, et maa-amet ei vali välja ja keskkonnaministeerium ei otsusta üldjuhul riigivarana müüa suurepindalalisi kompaktseid põllumajandusmaid. Sellised maad antaksegi rendile,” lausus Marko Pomerants.

Keskkonnaministri teatel jätkab maa-amet põllumajandusmaa müüki samade põhimõtete järgi. Praegu on müügiks ettevalmistamisel 399 maatulundusmaa kinnistut, mis kokku sisaldavad 1076 ha põllumajandusmaad (keskmine alghind 1841 €/ha). Maaüksusi, mis enne riigi omandisse jätmist olid kasutusel maa ajutise kasutamise lepingu alusel, on müügiks ettevalmistamisel 147 kinnistut kogupindalaga 585 ha.

Print Friendly, PDF & Email