Rahvuspark tuli välja militaarpärandi teemaga

Neljapäeva õhtul kogunes Kuressaares keskkonnaameti saali veerandsada ajaloohuvilist. Vilsandi rahvuspargi korraldatud seminar “Militaarpärand” keskendus militaarpärandi väärtusele ja kasutamisele nii tänapäeval kui ka tulevikus.

Seminari juhtinud keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus selgitas seminari toimumist väljaspool rahvusparki võimalusega viia teave rahvuspargist võimalikult paljude inimesteni. “Eesmärgiks on info levitamine. Pealegi on maainimestel lihtsam tulla linna kui vastupidi,” märkis ta.

Ülevaate Vilsandi rahvuspargis olevast militaarpärandist andis Kihelkonna mees Jaanus Tahk. Ta rõhutas, et pärand ei pea olema ilmtingimata füüsiline. “Viikingiaegsed sadamakohad on jäänud keset maad, kuid legendid nende kohta on siiamaani rahva seas liikvel,” märkis ta. Pikemalt rääkis ta I maailmasõja ajal ehitatud Papissaare vesilennukite angaaridest ja 1939. aasta baasideaegsest Kõruse rannakaitsepatareist.

Muinsuskaitseameti vaneminspektor Keidi Saks tutvustas militaarobjektide hooldamise võimalusi. Vaneminspektor pani eramaa omanikele südamele, et enne nende maale jääva kaitse all mitte oleva militaar­objekti lammutamist tuleks kindlasti spetsialistiga nõu pidada. “See võib silma riivata ja ka ohtlik olla, kuid lammutamine ei ole ainus lahendus. Näiteks Piiri raketibaasis õnnestus säilitada betoonist kuulipildujapesa – omanik ajas selle mulda täis, likvideerides niiviisi kukkumisohu, kuid objekti väliskuju säilis,” tõi Saks näite.

Kolmas esineja Urmas Selirand Hiiumaa militaarmuuseumist tegutseb juba aastaid militaar-loodusturismi giidina. Keerulist ametinimetust põhjendas ta sellega, et punaarmee rajas oma baasid enamasti looduskaunitesse kohtadesse. Seliranna sõnul kardavad inimesed tegelikult loodust.

“Seal on puugid, maod ja sääsed. Ja ega nad kõndida ka jaksa. Seetõttu on mul välja töötatud erinevad marsruudid. Inimene saab valida, kas ta tahab käia 500 meetrit, 5 või 12 kilomeetrit. Mis militaarobjektide ohtlikkusse puutub, siis alguses tuleb rääkida mõni õuduslugu, ja kõik käivad nagu nööri mööda,” selgitas ta.

Seminari lõpetas Tõnu Veldre Sõrve militaarmuuseumist, kes ei piirdunud ainult oma muuseumiga, vaid laiendas selle piire ringreisiga Tehumardi sambast Lõpe tankitõrjeliinini. Selline “muuseumikülastus” tähendab turistidele umbes neljatunnist autosõitu, milleks jätkub kannatust vaid tõsistel ajaloohuvilistel.

Print Friendly, PDF & Email