Valitsus andis Ruhnule viis ääremõrraluba

Eilsel valitsuse istungil kinnitati kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ja -tasud.

Teadlaste hinnangul on kalavarude seis jäänud üldiselt samaks, seega tänavuse aastaga võrreldes kutselise kalapüügi võimalused järgmisel aastal oluliselt ei muutu.
Ruhnu saare püsielanike püügivõimalusi täiendatakse viie ääremõrraga, sest Ruhnu saare ümbruses on head ahvenavarud.

Kaarel Lauk, üks Ruhnu saare kolmest kutselisest kalurist, kinnitas, et ruhnlastel kalavarudega probleeme pole. “Ise ma ministeeriumile selle taotluse tegin. Heiki Kukk soovis kahte luba ja mina kolme. Teadlased andsid oma nõusoleku. Varem oli meil null luba,” selgitas ta.

Laugu sõnul on Ruhnu ümbruses kala küll, pigem tekib raskusi selle kättesaamisega. “Loodus hoiab ise tasakaalu. Meres on ahvenat, lesta, siiga, räime, aga puudu on vaiksest ilmast,” rääkis Lauk.

Kolm kalurit Laugu sõnul kalavarudele suurt mõju avaldada ei suuda. Räimepüügi tasumäära tõus Ruhnu kalureid ei mõjuta, sest räime püütakse kastmõrraga. Lisaks tekiks Ruhnus logistilisi raskusi saagi realiseerimisega.

“Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud, arvestades keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid.

Tasumäärad lähtuvad eelmise aasta püügistatistikast ning ei ületa 2016. aastal 3,5 protsenti tasu varasemal aastal keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest püügivahendi kohta,” ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Erinevate püügivahendite osas on tasude muudatused erineva ulatuse ja suunaga. Näiteks tõuseb järgmisel aastal räimepüügiks kasutatava kastmõrra tasumäär kõigis maakondades, välja arvatud Harjumaal.

Saare maakonnas tõuseb kastmõrra tasu järgmisel aastal 17,61 euroni. Senine tasu oli 10,28 eurot. Kalalaeva püügitasu aga langeb 2016. aastal 3,10 euroni tonni eest. 2015. a oli laeva püügitasu 3,52 eurot tonn.

Print Friendly, PDF & Email