JUHTKIRI: Sööbik ja Pisik

Öeldakse, et statistika on kõige suurem vale. Ent isegi siis, kui selguks, et mullu käis hambaarsti juures mitte 583, vaid hoopis paar-kolmsada last tunamullusest vähem, oleks see arv hirmuäratavalt suur.

Selles, kui lapsel on suus tervete hammaste asemel “surnuaed”, saab paljuski süüdistada nende vanemaid. Rahapuudust ja hambaravi kallidust neil siinkohal põhjuseks tuua ei maksa – on ju hambaravi kuni 19-aastastele tasuta. Lapsed ise hambaarsti juurde ei kipu. Seda usinamad peavad oma võsukeste utsitamisel olema emad-isad.

Kummastav tundub lapsevanemate käitumine, kes ei pea vajalikuks oma last hambaarsti juurde kontrolli saata ja selleks nõusolekut ei anna. Isegi siis, kui oma tohter olemas, ei tee ülevaatus ju midagi halba, vastupidi. Väga hea, kui mõnele probleemile varakult jälile saadakse ja lapse hambad korda tehakse. On ju üldteada, et katkistest hammastest võib alguse saada hulk hilisemaid tõsiseid tervisehädasid.

Neil vanematel, kes siin end ära tundsid, soovitame lugeda lasteraamatut “Sööbik ja Pisik”. Lihtne ja õpetlik lugu. Mõistetav ka neile, kes lihtsatest asjadest aru saada ei taha.

Print Friendly, PDF & Email