Saarlased on oma finantskäitumiselt Eestis ühed mõistlikumad – säästude osas on nad võrreldes teiste maakondade elanikega tublil neljandal kohal viiendal kohal asetsevate hiidlaste ees.
Finantsvara on Swedbanki Saaremaa klientidel keskmiselt 6370 eurot, millest üle 4900 euro on paigutatud pangahoiusele. Saaremaad väisanud Swedbanki investeerimisfondi juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul võib öelda, et praegu on Eesti, sh Saare maakonna elanike finantssäästudest kõige suurem osa kogunenud sisuliselt ühte kohta – pangahoiusele.
“Kui laiemalt vaadata, siis on kaks suurt kohta, kuhu oma sääste tavatsetakse paigutada – kõige rohkem läheb kinnisvarasse – arvatakse, et see ei ole õige mees, kes oma majas või korteris ei ela – ja mis üle jääb, läheb suuresti pangahoiustele,” selgitas Tamla Kadi raadio “Keskpäeva” saates.
Ta selgitas, et kui jagada säästud kaheks – need, mis on läinud finantsvarasse, ja need, mis kinnisvarasse, siis hoiustele on paigutatud praegu umbes 70 protsenti finantssäästudest. “30 protsendist, mis üle jääb, moodustavad 20 protsenti pensioni teise samba maksed, ja 10 protsenti on kõik see, mis säästetakse väljaspool pensionifondi, olgu siis aktsiad, võlakirjad või mis tahes.”
Saarte Häälele rääkis Kristjan Tamla lähemalt, et kui kõnelda säästudest, mis on mõeldud ootamatute halbade asjade katteks, siis kahtlemata ongi pangahoius see kõige parem raha hoidmise koht. Kui rääkida aga pikaajalisest säästust, siis ei ole hoius kõige mõistlikum koht. “Hoiuse teenimismäär on ikkagi üks madalamaid,” põhjendas ta. “Sel juhul oleks kas pensionifondid või aktsiatesse investeerimine oluliselt mõistlikum variant.”
Swedbanki klientide finantsvarad jagunevad Saare maakonnas inimese kohta Kristjan Tamla andmeil järgmiselt: keskmiselt on saarlasel finantsvara 6370 eurot, millest 4919 eurot on pangahoiusel, 1023 eurot kohustuslikus teises pensionisambas, 106 eurot kolmandas sambas, kindlustusse on paigutatud 157 eurot, fondides on tal 71 eurot ja aktsiates 94 eurot. Kuna aga valdav osa säästudest on saarlastel ikkagi hoiusel ja II sambas, on ülejäänu üsna marginaalne.
Selline keskmine finantskäitumine ehk sisuliselt säästmine annab saarlastele Swedbanki klientide seas kõigi teiste maakondade elanikega võrreldes tubli neljanda koha. Eespool on vaid Harju-, Tartu- ja Läänemaa ning saarlastele järgnevad pea sarnaste, vaid õige veidi väiksemate säästudega hiidlased. Nende kogufinantsid on saarlaste omadest ca 40 eurot väiksemad.
Eestis on keskmine finantsvara Swedbanki kliendi kohta 8027 eurot, millest 5963 eurot on hoiusel ja 1269 eurot teises pensionisambas. Ülejäänud säästud jagunevad üsna võrdselt III samba, kindlustuse, fondide ja aktsiate vahel. Vaid võlakirjades on finantsvarad väiksemad.
Kristjan Tamla leidis, et säästmine on suuresti distsipliini küsimus. Kui panna pikemat aega igas kuus kõrvale 30 eurot, teeb see nt pensionieaks väga arvestatava summa. “Tuleb lihtsalt õigel ajal säästmisega alustada,” sõnas Tamla.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Keskmiselt 4919eurot pangahoiusel? Arvestades meie keskmist palka on see korrallik summa Saarlane on rikas.
Sõna keskmine on vahva näitaja :)
Jagamine ei teeks ka paha;)
Loomulikult – Saaremaal on alati sotsialistid hinnas olnud!
Kestmine tähendab, et mõnel on palju (nt 50 000) ja enamusel pole midagi.
Peab hoidma, iial ei tea, mis jama ees meid oodata võib.
Ainult jama selles, et inflatsioon kaotab selle rahaväärtuse euro ajal. Krooniajal oli see summa palju rohkem väärt.
On omal ka natuke korjatud auto jaoks raha aga, pole enam väärt miskit. Krooni ajal oleks midagigi saand selle summa eest, nüüd ei saa sedagi.
Tean ümberringi inimesi kes elavad palgarahast.
Kust sellised keskmised tulevad ??
Tõega on punt rikkaid, kes hoiavad arvel raha – ülejäänutel sääste pole…
Kandke see raha minu arveldusarvele!
ma tean ka inimesi, k.a. ma ise, kes elavad ainult ühe saaremaise tööandja palgarahast, st et pole mingeid haltuurasid ja asju, aga ometi suudan panna kõrvale pangakontole mustadeks päevadeks sellise summa (jah, muidugi mõista ei toimu see ühe korraga vaid kogudes ja kogudes juba pikemat aega). Usaldan ka pensionisambaid, aga väike kõhklus ons ees, nii et kogul lisaks kõigile pensionisammastele ka arvele raha. Minuarust ei võida see, kellel on surres rohkem asju, vaid see, kes on kindlustatud ja kes suudab ka oma järeltulijad kindlustada. Pangakontol hoiustamine siiski on kõige riskivabam asi üldse. Kõik muud, kus võib veidi teenida, omavad ka riske.
Sinu kirjatükist teen järelduse, et sa töötad küll ühe tööandja juures ja saad temalt palka(ümbrikupalka), kuid sa jätsid kirjutamata, et sa varastad. Ilma varastamata ei ole palgarahast võimalik säästa, kohe mitte kuidagi ei ole.
ühel mehel arvel 10 milli euri ja 10000 mehel 1000 euri nii ongi enam vähem
Teoreetiliselt võttes on mul 0 ja riigikogujast naabrimehel 12K raha. Seega keskmiselt (aritmeetiline keskmine) on meil mõlemal raha nagu muda. Reaalselt ei ole mul midagi, aga naabrimees supleb ikka nagu piilupart Roobert oma raha sees.
Elu on imeline! Elage hästi kallid lugejad! :)