Viimased kümmekond päeva on erinevad meediakanalid kajastanud Lääne-Saare valla volikogu ja vallavalitsuse toimetamisi Kuressaare Sanatooriumilt hoone ostmisel hooldekodu tarbeks. Põhjalikumalt on kajastatud arengu- ja eelarvekomisjoni esimehe vastuseisu eelnimetatud hoone ostmisele. Miks on tekkinud selline vastasseis volikogu ühe komisjoni (esimehe) ja vallavanema vahel?
Alustama peaks ehk sellest, miks volikogudes üldse igasuguseid komisjone (arengu- ja eelarve-, haridus- ja kultuuri-, sotsiaalkomisjon jne) tarvis on. Ennekõike on komisjonide töö eesmärk lisaks volikogu liikmetele kaasata pädevaid inimesi väljastpoolt volikogu ning üheskoos teha volikogule ettepanekuid ja anda nõu otsuste vastuvõtmiseks.
Komisjoni töö lonkas
Seega ei ole komisjoni otsus volikogule siduv, lõpliku otsuse teeb ikkagi volikogu. Samuti on komisjonil ja selle esimehel võimalik koostöös vallavalitsusega koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, edendamaks valla arengut.
Arengu- ja eelarvekomisjon on kahtlemata üks kaalukamaid komisjone. Olles eelnevalt kuulunud Kärla valla arengu- ja eelarvekomisjoni koosseisu ning hiljem olnud ka selle komisjoni esimees, on mul hea kogemus konstruktiivsest koostööst komisjoni esimehe ja vallavalitsuse vahel nii eelarve koostamisel, eelarve muutmisel kui ka erinevate rahaliste kohustuse võtmisel. Samamoodi oli mul ettekujutus, millised kohustused komisjoni esimees võtab, kui nõustub enda nimetamisega sellele ametipostile.
Lääne-Saare vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni töökorraldus paraku põrmustas need ettekujutused – materjalid komisjoni koosoleku jaoks tulid viimasel hetkel (kui üldse tulid, oli ka juhuseid, et kõiki komisjoni koosoleku materjale ei saadetudki), komisjoni esimees ei olnud tihtilugu koosolekuks ette valmistunud ning ei olnud ka tunda, et komisjoni esimees oleks vallavalitsusega tihedat koostööd teinud ja infot vahetanud.
Edu saabub koostöös
Piinlik oli vaadata volikogu istungit, kus komisjoni esimees andis aru oma komisjoni töödest ja tegemistest esimesel poolaastal – seda ülevaadet tal lihtsalt ei olnud. Ehk siis kokkuvõttes: arengu- ja eelarvekomisjoni töö lonkas, mis tekitas komisjoni koosolekutel pingeid ja üksteise süüdistamisi tegematajätmistes.
Siit jõuame ka selleni, miks on tekkinud praegune vastasseis volikogu komisjoni (esimehe) ja vallavalitsuse vahel – ilmselgelt jõuti ka vallavalitsuses tõdemusele, et arengu- ja eelarvekomisjonist ei tule vajalikku tuge ehk ideid ja lahendusi, ning loobuti komisjoni sisendist.
Seekord hakkas arengu- ja eelarvekomisjon aga tööle – komisjoni esimees saatis materjale, korraldas koosoleku, koostas protokolli, saatis selle ülevaatamiseks jne. Paraku oli see rong (mõtlen hooldekodu tarbeks sanatooriumihoone soetamist) juba läinud – vallavanemale olid volikogu eelmisel koosolekul volitused hinnaläbirääkimisteks antud ja tingimused läbi räägitud. Nagu selliste tehingute puhul tihti tavaks, ei kehti pakkumine kuid, vaid nädal-paar. See aeg ei ole nii pikk, et kannataks oodata arengu- ja eelarvekomisjoni ärkamist.
Tavapäraselt hoiavad komisjoni esimees ja vallavanem teineteist läbirääkimiste käiguga kursis ja teevad koostööd parima tulemuse saavutamiseks. Seekord see ilmselgelt nii ei olnud.
Oma loomult olen ma aga optimist: arengu- ja eelarvekomisjoni esimees hakkas lõpuks oma komisjoni juhtima ja selle tööd korraldama. Lootus on, et volikogu hakkab edaspidi meie komisjonilt väärikaid sisendeid saama ning komisjoni koostöö vallavalitsusega ainult paraneb. Edu saabub mitte vastandumise, vaid koostöö tulemusena.
Olav Etverk, Lääne-Saare vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjoni liige
Kommentaar: Sõda maastikul
Mul jääb sellest kirjutisest mulje, et mulle on sõda kuulutatud. Millegipärast üritatakse eriarvamusel olemist siduda mingi kummalise vihaga isikute suhtes.
Olen korduvalt toonitanud, et minu osalemine nii varasema Lümanda valla kui ka Lääne-Saare valla töös lähtub ainult sellest, et ka oma kodu ümbruses midagi vajalikku ära teha, mitte isikliku kasu saamise eesmärgist. Olnud pea 8 aastat Lümanda vallavolikogu esimees, ei võtnud ma kunagi töötasu (8 aasta peale kokku ligi 20 000 €), vaid jätsin selle vallale hädavajalike kulutuste tegemiseks.
Ma pole seda kunagi varem rõhutanud, sest ei teinud seda kaalutlusel, et sellega populaarsust võita. Mul puudub igasugune vastasseis Andres Tinnoga. Lümanda vallas oli juba 10 000 eurot suur raha, mille nimel tuli igalt poolt kokku hoida, et näiteks lasteaia lagunev aed parandatud saaks.
Nüüd teeb volikogu kergekäeliselt ligi ühe-miljonilist otsust ilma konkreetse äriplaani, kinnisvara hindamisakti ja paljude muude teadmisteta. Komisjon sai vaid kolme päeva jooksul palju lisainformatsiooni ja tegi üksmeelse otsuse, milles osales ka Olav Etverk, et asi on toores ja vajab rohkem informatsiooni.
Arvamuslugu lugedes jääb mulje, et kuidagi peab sellest tülikast komisjoni esimehest lahti saama. Kõige lihtsam on pori loopides. Komisjoni esimees saab volikogu järgmise istungi materjalid valla õigusnõunikult ja kui olen need kätte saanud, siis olen ka kohe komisjoni liikmetele edastanud.
Edu ka Olav Etvergile ja kohtumiseni järgmisel töisel koosolekul.
Mart Maastik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Lümanda volikogus oli Maastiku arvamus ja vale arvamus!
Maastik ei suuda ilmselt leppida, et tema arvamus ei ole alati öige arvamus!
Maastk räägib üksmeelesest otsusest? MM-is oli näha see üksmeel – protokollis/Maastik, juhtis/Maastik, teised olid toru otsas ja kuulasid Raadiot/Maastikut
Aga kuhu Berens jäi? Oli ju ka komisjoni koosolekul, kuid protokollis pole??? Miks? Kas piinlik esitada?
Väga hea, et Saarte Hääl on ühte kirjutisse pannud kahe mehe jutu. Mis on aga “paja ja katla” kirjutise ühisosa?
Mõlemad mehed meenutavad, kui kõvad tegijad olid nad väikevaldades — üks Kärla vallas, teine Lümanda vallas!
Mis siis nüüd muutunud on?
Meenutame eelmise aasta alguse kirjutist http://arhiiv.saartehaal.ee/2014/01/09/riigikontroll-omavalitsuste-investeeringuvajadused-on-labi-motlemata/
Lühikokkuvõte asjast on see, et tehakse seda, milleks raha leitakse, mitte seda, mida oleks vaja teha — arengukavad ja plaanid on sisutühjad asjad. Kuidas Lääne-Saares hooldekodu rajatakse, on kirjas näiteks ühinemislepingus, no kellele see veel korda läheb? Liites lihtsalt pisikesed omavalitsused suuremaks, saame parema finantsvõimekuse aga kuna põhimõtted ei muutu, siis suur omavalitsus suudab teha suuremaid lollusi ja …
ja sellega asi piirdubki (Lümandas oli 10000€ suur raha, Lääne-Saares pole see isegi peenraha).
Riigikontroll on aastaid juhtinud tähelepanu praeguse omavalitsuskorralduse kitsaskohtadele ja ka sellele, et omavalitsuste ühendamine (arvu vähendamine, suuruse suurendamine) ei vii mitte kuhugi.
Nt poolteist aastat tagasi: “Riigikontroll leiab, et ministeeriumidel puudub valdkondadeüleselt ühtne omavalitsustemaatika käsitlus. Kuigi on arutatud, kuidas uuel Euroopa Liidu programmiperioodil (2014–2020) jagada raha nii, et vähendada omavalitsuste sõltumist tõukefondidest ning parandada samal ajal nende investeerimisvõimekust, ei näe Rahandusministeerium, kuidas seda eesmärki täita seni, kuni omavalitsuste rahastamise süsteemi või tulubaasi ümberkujundamise asjus ühtne arusaam puudub. Ka regionaalministri esindajatel puudub seisukoht, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema ideaalis oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust. …” Muutunud on see, et nüüd opn kõik ühe ministeeriumi ja ühe ministri teha. Jõudu tööle!
2012 aasta algul avalikustas riigikontroll auditi kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kohta. Saarte Hääl oskas seda asja kajastavale kirjutisele panna täiesti idiootliku pealkirja — “Väikevaldade probleem on spetsialistide puudus”. Arvestades selle toonase ajakirjaniku erakondliku kuuluvust, ei tohiks selline jama imestama ka panna, tuli ju otsest valet kirjutades teha soodsat pinnast Siim-Valmar Kiisleri omavalitsuste hävitamise plaanile — riigikontroll jõudis tegelikult hoopis teistele järeldustele.
Märjamaa rahvamajas toimus ainult mõned päevad tagasi omavalitsuste foorum, kus arutatati koos ekspertidega ühinemiste häid ja halbu kogemusi ning ühinemisega seotud müüte, hirme ja õnnestumisi. Terve see bla-bla-bla on näiteks Postimehe veebis järelvaadatav. No tore, ka aasta 2015 sügisel serveeritakse ikka veel müüte tegelikkuse pähe! Kuulamist väärt oli Georg Sootla jutt aga hetkeolukorda arvestades kirjeldas ta kuu tagumisel poolel toimuvat – reaalselt paremal juhul tammutakse paigal, halvemal minnakse just vastassuunas.
EDU! Millega iganes!
Lühikokkuvõte asjast on see, et tehakse seda, milleks raha leitakse, mitte seda, mida oleks vaja teha — arengukavad ja plaanid on sisutühjad asjad. Kuidas Lääne-Saares hooldekodu rajatakse, on kirjas näiteks ühinemislepingus, no kellele see veel korda läheb? jutu täpsustuseks:
1) Ühinemisleping, mida koostati koos kolme eraldi valla rahvaga.
Selles on ilusasti kirjas ka hooldekoduga rajamisega seonduv:
“10.5. Valla ühise hooldekodu kavandamisel arvestatakse maakondlikke vajadusi ja koostöövõimalusi naaberomavalitsustega.”
Reaalsus – ei arvesta isegi “ühendvalla” siseselt mitte, isegi ei kavandata midagi, lihtsalt tehakse.
2) Lääne-Saare valla arengukava 2015–2023 (27), mida siin suvel “ühendvalla” rahva kaasamisel kavandati ja viimistleti ning volikogu tasandil vastu võeti.
Selles on ilusasti kirjas ka “ümmargune jutt” hooldekoduga rajamisega seonduvast aga ka täiesti konkreetsed asjad ka:
INVESTEERINGUKAVA:
Valla hooldekodu rajamine, kogumaksumus 2 000 000, omafinantseering 2 000 000, laen 0, toetused 0. <b<Rahaline kulu: 2015 aasta – 0, 2016 aasta – 500 000, 2017 aasta – 1500 000.
Volikogu poolt õige otsus! Teised ainult mulisevad, kui Lääne-Saares tegutsetakse.
Komisjonid lihtsalt on, peavad olema, nii on kombeks. Kas ka vaja on, on iseasi. Ega vist, Valladki pisikesed ja hädised, rahvast napib igal pool. Kui veel komisjonid ka tööle rakendada, on mõnes vallas terve elanikkond valitsemisse kaasatud.
Oleks ainult, keda valitseda, st oleks, kellega demokraatiat mängida.