Abruka pärn ja Muhu pirnipuu kandideerivad Eesti aasta puuks

puu

OMAPÄRANE: Lippmaa pärn Abruka saarel. ARBORISTIDE KODA

Alanud on konkurss “Eesti inimeste puu 2015”, mille võitja esindab Eestit järgmisel aastal Euroopa aasta puu valimisel.

Eesti inimeste puu 2015 tiitlile kandideerib 12 puud, nende hulgas neli puud Saare maakonnast. Arboristide koja kodulehel toimuval rahvahääletusel enim hääli kogunud puu esindab Eestit “Euroopa aasta puu 2016” konkursil. Hääletada saab 1. novembrini. “Euroopa aasta puu 2016” hääletus algab veebruaris. Kandidaadid esitatakse aga juba 5. novembril.

MTÜ Arboristide Koda juhatuse esimees Heiki Hanso ütles Saarte Häälele, et arboristide kojal on Euroopa aasta puu valimisi korraldava organisatsiooniga kaheaastane leping, mis kohustab neid korraldama riiklikku vooru. Ta lisas, et seda tehakse muidugi suure rõõmuga. 2015. aasta konkursi puhul, kus Eesti esimest korda esindatud oli ja Orissaare tamm Euroopas võidukaks osutus, siseriiklikku konkurssi veel ei toimunud.

Saare maakonnast on konkureerimas Lippmaa pärn Abruka saarelt, kõrge pirnipuu Muhust ja kaks tamme, millest üks on omapärase tüvega ja teine huvitava ajalooga. 12. oktoobri seisuga oli konkursil antud kokku üle 1500 hääle.

Hanso sõnul esitati konkursile igati vägevaid puid. Neid on esitanud nii omavalitsused, muuseumid, eraisikud kui ka ristipuude uurimise ja kaardistamisega tegelev töörühm.

Hansole jäid eriti silma Abruka pärn ja Muhu pirnipuu. “Väga huvitav puu on neil seal saare peal,” märkis ta Abruka puu kohta. Pirnipuu kohta sõnas Hanso aga, et on täiesti võimalik, et see on Euroopa kõrgeim pirnipuu. Pildi järgi hinnates ulatub pirnipuu latv 15–20 meetri kõrgusele. Heiki Hanso avaldas ka lootust, et taolisi rariteete tuleb aastate jooksul mitmeid välja.

Orissaare tamme kampaania eestvedaja Hanso märkis, et 2016. aasta Euroopa puu valimisel arboristide koda enam nii aktiivselt kaasa ei löö ja puu reklaamimine jääb peaasjalikult puu konkursile esitaja õlule. Ta lisas aga, et kindlasti ollakse siseriikliku konkursi võitjale oma nõuga abiks.

“Meil on info liigutamine Eestis nii efektiivne ja kiire, mistõttu pole välistatud, et paneme konkursi jälle kinni,” oli Hanso optimistlik. Nimelt etendas Eesti infotehnoloogiline võimekus tema arvates suurt rolli Orissaare tamme võidus. Samuti võib Eesti puud konkursil aidata asjaolu, et suuremates riikides on Hanso hinnangul keerulisem aasta puu valimist n-ö pildil hoida.

Konkurss “Euroopa aasta puu” toimus esmakordselt 2011. aastal. See kasvas välja Tšehhis korraldatavast populaarsest “Aasta puu” võistlusest. Kui esialgu osales konkursil vaid viis riiki, siis nüüdseks on osalejaid juba üle kümne.

Print Friendly, PDF & Email