SH VIDEO: Lapikoda kaitseb oma patju

PUHAS KÄSITÖÖ: Maire padjad valmivad käsitööna, ehkki paljud arvavad, et masin tepib. “See ei ole nii. Minu käsi juhib igat liikumist,” kinnitas ta. RAUL VINNI

PUHAS KÄSITÖÖ: Maire padjad valmivad käsitööna, ehkki paljud arvavad, et masin tepib. “See ei ole nii. Minu käsi juhib igat liikumist,” kinnitas ta.
RAUL VINNI

Natuke enam kui aasta tegutsenud Leisi lapikoda sai esmaspäeval patendiametist tunnistused kolme disainilahenduse registreerimise kohta. Leisi lapikoja patjade kaitstud ühisnimetus on edaspidi bareljeefpadjad.

Patendiametisse pöördus Lapikoja looja Maire Forsel ennekõike ta enda väljamõeldud Sõbranna-patjade sarja kaitseks. Kaitset oma töödele hakkas ta otsima kaksikõde Ülle soovitusel. “Õde soovitas, et registreeri ära – need on nii populaarsed,” rääkis padjameister.

Forsel registreeris padjade väliskuju tööstusdisainilahendusena. Sellise lahenduse võivad näiteks moodustada üksikuna või omavahel kombineerituna vorm, värvilahendus, ornament, faktuur.

Tunnistuse saamiseks tuli tal kõigepealt läbi vaadata kõikvõimalikud andmebaasid. Kui ta kusagilt sarnast lahendust ei leidnud, esitas ta patendiametile digitaalselt allkirjastatud taotluse. “Leisist ma selleks kusagile sõitma ei pidanud,” sõnas Forsel.

Töö kirjelduse sõnastust tuli tal mitu korda muuta, kuid ennekõike hinnati tema töö uudsust. “Taotlus tuleb esitada aasta jooksul pärast töö avalikustamist,” teab Forsel. Samas pole mõtet toodet registreerida enne, kui selle menukus on kinnitust leidnud. See eeldab aga avalikustamist. Tunnistus kehtib viis aastat ja vajadusel saab seda pikendada.

Kui enamiku padjakavandeid on joonistanud Raplas elav kunstnik Hege Runnel, siis Sõbrannade sarja mõtles Maire ise välja. Autori meelest jutustavad tema padjad lugusid. Palju tellitakse ka n-ö portreepatju. Hege käekiri on Maire sõnul lustlikult omapärane, kuid inimesed tunnevad ennast ikkagi ära.

“Vaatad, et suud ja silmad on kõigil ühtemoodi, aga tuntakse ära, midagi pole teha,” naeris Maire. Järge ootab golfisari ja ühe padja on temalt tellinud näiteks Norra saatkond.

Ühe padja tegemiseks läheb terve tööpäev. Ainuüksi niiti kulub ühe padja sisse 200 meetrit. Toorikud tulevad Wendre tekstiilitööstusest ja rebenemiskindlad kangad tellitakse Lõuna-Koreast. Eraldi tuleb välja lõigata nii tegelaste näod, juuksed kui ka käed-jalad.

Seni pole Lapikojas tegutsemine Maire jaoks põhitegevus olnud, kuid 1. detsembrist plaanib ta raamatupidajatööst loobuda ja pühenduda vaid patjadele.

“Maakohas, nagu Leisi ikkagi on, pidin kindel olema, et see tegevus mind ära toidab. Juba nüüd kasutan ma Karjas elava õmbleja abi mõnel korral nädalas. Koostööd teen ka Pärnus elava teppijaga. Võib-olla vajan veel kedagi abiks,” on ta tuleviku suhtes põnevil.

Maire pole aga üldse rahul riigi maksupoliitikaga: “No kuulge! Ma teen päev otsa ühte patja, saan 80 eurot ja maksan sellest pool riigile ära, see on ju absurdne. Võib ju öelda, et osta viie euro eest padi ja maga, aga võtame näiteks korstnapühkija või juuksuri. Juuksur ei saa vanaprouale öelda, et lõikus maksab nüüd euro rohkem. Makse tuleb vähendada!”

Eraldi kauplust lapikojal pole. Patjadega saab tutvuda ja neid tellida Facebooki vahendusel.

Print Friendly, PDF & Email