Kultuurikeskuse osakaal on muutunud (1)

Septembrist haaras Kuressaare Kultuurivara juhtohjad enda kätte Tiiu Tammoja, kes on sama ameti peal olnud varemgi. Mis on tema hinnangul vahepeal muutunud ning mis on parasjagu käsil?

2002. aastal asutatud Kuressaare Kultuurivara on linnavalitsuse allasutus, millel on kaks peamist tegevusvaldkonda. Neist esimene on linna kultuuriasutuste kinnisvara hooldamine ja haldamine. Teiseks ülesandeks on aga kultuurielu arendamine ja elushoidmine. See tähendab nii kontsertide ja kunstinäituste korraldamist kui ka näiteks rahvakultuurikollektiividele proovideks vajalike ruumide pakkumist.

Kuressaare Kultuurivara juhataja kohusetäitja Tiiu Tamm­oja on Kultuurivara juhi koha peal teist korda. Sama asutust juhtis ta ka aastatel 2002–2006. „Väga palju iseenesest muutunud ei ole,“ nentis Tammoja Kultuurivara struktuuri ja ülesannete kohta, rõhutades, et selliste asutuste puhul on oluline stabiilsus. „Kui on vaja meie oma panust suurendada, siis on vaja töökohti juurde saada, aga kui leitakse, et seda on piisavalt, mida me teeme, siis saame nende inimestega hakkama,“ selgitas ta, pidades silmas eelkõige Kultuurivara üritusi. Nimelt on Kultuurivara korraldada Kuressaare merepäevad, linna jaanituli, advendiaja kontserdid jms.

Teise näoga kultuurimaastik

Võrreldes 2000. aastate algusega on aga olulised muutused toimunud kohalikul kultuurimaastikul. Kultuurikeskus ei ole enam kaugeltki ainus koht, kus kontserte jms üritusi korraldatakse, vaid selles vallas on tegutsema asunud ka kohalikud spaahotellid. „Osakaal on selle maja (kultuurikeskuse –toim) jaoks muutunud, mitte vähenenud, vaid muutunud. Inimesed saavad ka mujalt kultuurilist meelelahutust,“ selgitas Tammoja.

Ta rõhutas, et küsimus ei ole kindlasti hotellidega võistlemises või konkureerimises. Pigem on inimestel lihtsalt rohkem valikuvõimalusi ja Kultuurivara peab leidma nišše, mida ettevõtete korraldatud üritused ei kata. Tammoja selgitas, et paljuski on küsimus ka ruumides. Ta tõi näiteks, et rahvarohkemaid kontserte on hea korraldada pigem kultuurikeskuse suures saalis. Intiimsema õhkkonnaga muusikaõhtu jaoks on aga sobivam mõni väiksem hotellirestorani saal.

Samuti pakutakse üha rohkem etendusi väljastpoolt. „Pakutakse igasuguseid professionaalide tehtud etendusi ja kontserte. Kui me väga kangekaelselt prooviksime siin ise kõike produtseerida, siis see võib ühel momendil diletantlikuks muutuda,“ märkis Tammoja, viidates, et eesmärk on pigem midagi kvaliteetset pakkuda, kui see, et ilmtingimata peab kõik algusest lõpuni Kultuurivara enda korraldatud olema.  Kuna Kultuurivaral on aga omatulu teenimise kohustus ja mõistagi ka oma eelarve, tuleb kõik üritused, nii enda korraldatud kui ka kutsutud, eelnevalt põhjalikult läbi mõelda. Sellega alustatakse alati võimalikult varakult. Näiteks on juba praegu alanud järgmise aasta merepäevade korraldamine.

Lähiajal alustavad Kultuurivara eestvedamisel uued ja ka vanad ürituste sarjad. Näiteks täna toimub Raegaleriis luuleõhtu. Sarnaseid luuleõhtuid on kavas korraldama hakata iga kuu. Detsember jääb küll vahele, aga jaanuariks on esinejad juba olemas.

Uued ja vanad sarjad

Samuti on Tammojal plaanis novembris varjusurmast äratada Jazz del Mar. „Kui on paar kontserti kevade jooksul, siis seda on vähe, aga kui on kord kuus, siis tekib teatud regulaarsus ja inimesed juba ootavad, mis järgmisel kuul tuleb,“ lisas Tammoja. Jazz del Mari osas on tal kavas koostööd teha Villu Veskiga, kel on tema sõnul palju häid ideid ja kontakte. Mõttes mõlgub Tamm­ojal veel üks sari, mis peaks avalöögi saama järgmisel aastal, kuid selle olemust ta esialgu lähemalt veel ei avanud. Lisaks külastab kultuurikeskust ka kontserdisari “Muusika Eestimaale”.

Seega ürituste puuduse üle tegelikult kurta ei saa. Tiiu Tamm­oja tõi aga välja, et iga kontsert suures saalis tähendab ärajäänud proovi mõnele kollektiivile. „Siin majas on praktiliselt igal õhtul kollektiivid sees ja teevad proove,“ märkis ta ja lisas, et väljapoole seda ehk nii palju näha ei ole, aga tegelikult on suur saal pidevas kasutuses. Ta tõdes, et ruumist jääb kohati pigem puudugi.

Pöördudes tagasi selle juurde, mis aja jooksul muutunud on, tõdes Tammoja, et kultuurikeskus ise on aastate jooksul vananenud. „Maja ei tahaks mitte ainult värskendamist, vaid ka uuendamist,“ tõdes ta. Sel teemal on linnavalitsusega ka räägitud ja Tiiu Tammoja loodab, et ehk midagi selles osas järgmistel aastatel ka ära tehakse. Mõistagi sõltub see paljuski linna eelarvest ja prioriteetidest. Eelkõige vajaksid uuendamist heli- ja valgustehnika. „Muidu jääme ühel hetkel lihtsalt ajale jalgu,“ nentis Tammoja.

Print Friendly, PDF & Email