Saaremaa muuseumi suurprojekt on lõpufaasis

KAUA TEHTUD, KAUNIKENE: Projektijuht Tõnu Sepp (vasakul) ja muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti võivad rahul olla ja kiivri varna riputada, sest suur ja tähtis töö on tehtud. TAMBET ALLIK

KAUA TEHTUD, KAUNIKENE: Projektijuht Tõnu Sepp (vasakul) ja muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti võivad rahul olla ja kiivri varna riputada, sest suur ja tähtis töö on tehtud.
TAMBET ALLIK

Kuus aastat väldanud projektile “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” tõmmatakse oktoobri lõpus joon alla.

 

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles Saarte Häälele, et praegu käivad viimased tööd lääne- ja lõunabastionil ning seejärel korrastatakse veel vallialuseid teid. “Ja siis peaks olema nii palju tehtud, kui leping ette nägi,” lisas ta.

Projekti lõputähtaeg on 31. oktoober. Kasutusloa peaksid objektid saama aga juba varem. Nimelt tuleb vastuvõtukomisjon kokku 22. oktoobril.

Projekti lõppemise puhul korraldatakse muuseumis konverents, mis toimub 20. novembril. Seal räägitakse Püüa sõnul Saaremaa muuseumis tehtud töödest ja samuti teiste Eesti kindluste ja linnuste (Narva, Haapsalu ja Viljandi) töödest ja plaanidest. Samal kuupäeval on plaanis avada ka fotonäitus “Enne ja nüüd”. “Päris huvitavad vaated minevikust ja praegusest,” märkis Püüa.

Suurprojekti raames arendati Saaremaa muuseumi mitmel moel. Mahukaim osa oli Kuressaare kindluse bastionaalse vööndi konserveerimine ja restaureerimine. Lisaks uuriti kindluse ajalugu ja ehituslikku kujunemist. Sündis ka kaks uut püsinäitust. 2011. aasta kevadel avati linnuse kaitsetornis läbi mitme korruse näitus “Saaremaa aastail 1950–94”. Järgmise aasta sügisel avati aga püssirohutorni keldris 1941. aasta kommunistlikku massimõrva ja terrorit käsitlev väljapanek.

Lisaks rekonstrueeriti projekti käigus vabaõhuürituste abihoone ja tuletõrje sprinklersüsteem. Välja ehitati muuseumi videovalvesüsteem, rajati uus käsitöökoda ehk kivikoda ja täiendati kindluse välisvalgustust.

Konserveeriti ka kindluse vallikraavist 1989. aastal leitud kuus suurtükki. Remonti läks linnuse värava kohal asuv noolekoda. Ka muuseumi kodulehte uuendati aastaid tagasi just selle projekti raames. Plaanis on veel lisada kindluse alale kaksteist infotahvlit.

Projekti finantseeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Liidu tugifondide meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames, kogumaksumuseks kujunes veidi alla nelja miljoni euro.

“See kattis erinevad tegevused pluss halduskulud,” selgitas Püüa. Viimaste alla käisid näiteks raamatupidaja ja projektijuhi palk. Projekti juhtis ajaloolane Tõnu Sepp, kes tehtud töödest hiljuti ilmunud Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus ka põhjaliku ülevaate andis. Laiaulatusliku projektiga oli aastate jooksul seotud mitu ettevõtet, peamine ehitaja oli aga AS EBC Ehitus.

Tõnu Sepp ütles Saarte Häälele, et projektiga võib rahul olla, sest kõik plaanitud tööd on edukalt lõpule viidud. “Erilisi põhimõttelisi probleeme ripakile ei jäänud,” kinnitas ta, lisades samas, et tööpõld on muuseumis ja lossihoovis tegelikult suur ja lai.

“Seal oleks tegemist mitmeteks aastateks – raveliinid, vallikraavid, kõik ootavad tegemist. Konvendihoonegi on 80. aastate siseviimistlusega ja vajaks uuesti üle tegemist,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email