Aili Kokk: suurim vara on mu sõbrad! (1)

ERAKOGU

ERAKOGU

Täna 70-aastaseks saav Aili Kokk (pildil) enam ajakirjanikutööd ei tee, vaid naudib täiel rinnal elu.

Aili meenutab, et kui ta noorena Kommunismiehitaja toimetusse tööle tuli, pidas üks kolleeg seal oma 40. sünnipäeva.

“Mul on nii selgelt meeles, kuidas endamisi mõtlesin, et mis sellist sünnipäeva enam peetakse, aga nüüdseks on mul endal juba 70 käes!” ütleb sünnipäevalaps ja lisab kohe, et seitsmekümnesena ta end ei tunne.

Muide, Tagamõisast pärit Aili teadis juba 7. klassi õpilasena, et tahab saada just ajakirjanikuks ja ei kellekski muuks. Ometi võinuks 1971. aastal Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal lõpetanud Ailist saada hoopis eesti filoloog, kui ta nii kangust täis poleks olnud.

“Õppejõud Gerda Laugaste, kes oli dekaaniga abielus, tahtis mind vägisi hoopis eesti keelt õppima panna, aga mina hakkasin vastu ja jäin endale kindlaks,” ütleb nimeka saarlasest professori Juhan Peegli õpilane Aili.

Kuna 4. kursusel abiellunud Aili mees Kusti Kokk (hilisem Kingissepa II keskkooli direktor –toim) suunati Nõo kooli õpetajaks ja Tartus Edasi juures ajakirjanikutööd parasjagu saada polnud, asus Aili korrektorina ametisse kirjastuse Valgus Tartu osakonnas. “Sinna sokutas mu hea sõber ja õpetaja Juhan Peegel,” ei tee Aili saladust.

1974. aasta suvel naasis Aili, juba kahe lapse emana kodusaarele. 1975. aasta jaanuarist võis tema nime lugeda Kommunismiehitajas ilmunud lugude alt. Ja siis Saarte Häälest. Seejärel möödus kuus aastat Sõnumilehes. Pärast Sõnumilehe-aega tegutses Aili teatris, toimetas väljaannet Saare Muusika ning töötas Saaremaa Laevakompanii infoosakonnas.

2007. aastal kutsuti ta tööle tollasesse Oma Saarde, millest mõne aasta pärast sai Saarte Hääl. Ajakirjanikuametist loobuda otsustas Aili kaks aastat tagasi. Oma lahkumisotsust ta ei kahetse.

“Kui veel tööl olin, tundsin, et pean õigel ajal ja ise ära tulema,” ütleb ta. “Mitte nii, et mulle öeldakse, et hakka nüüd minema.”

Kaastööd teeb Aili Saarte Häälele vahel ikka ning suviti käib keeletoimetajale ja korrektorile puhkust andmas. “Uudiste järgi jooksmiseks olen küll liiga vana,” leiab Aili.

Aili sõnul pole tal kunagi igav – ta veedab aega laste ja lastelastega, käib võimalusel reisimas ja loeb. Aga kõige rohkem veedab Aili aega siiski sõprade seltskonnas. “Nemad on mu suurim varandus!” kinnitab Aili, kes kuulub ka “vanade ja kobedate” ajakirjanike seltskonda. “Oleme juba ligi kakskümmend aastat koos käinud ja nendega on tohutult tore!”

Print Friendly, PDF & Email