Vätta poolsaarel kasvab hiiglaslik murumuna (1)

HIIGLASLIK SEEN: Jalgpalli mõõtudest on hiidmurumuna juba välja kasvanud.   TAMBET ALLIK

HIIGLASLIK SEEN: Jalgpalli mõõtudest on hiidmurumuna juba välja kasvanud.
TAMBET ALLIK

Pihtla vallas Vanamõisa külas kasvab hiidmurumuna, mille läbimõõt on umbes 35 cm ja kõrgus 20 cm.

Ants Kanguri sõnul on hiidmurumunad tema hoovi peal kerkinud juba viimased viisteist aastat. «Enne pole ühtegi olnud,” kinnitas ta. Kangur selgitas, et mõni aasta on murumunasid ka rohkem, kuid siis nad tavaliselt nii suureks ei kasva. Lisaks hiidmurumunadele on Kangur täheldanud ka teisi seentega seotud muutusi looduses. Näiteks on tema kodu lähedal kadakate vahel hakanud viimastel aastatel kasvama kuuseriisikad.

Hiidmurumunad vahest küll söögiseentena väga tuntud ei ole, kuid tegelikult kõlbavad nad ka süüa. “Kui (hiidmurumuna) on veel valge ja seest ei ole kollaseks läinud, on ta täiesti söödav,” ütles Saarte Häälele mükoloog Vello Liiv. Tema sõnul on hiidmurumunad küllaltki haruldased ja päris igal aastal ei pruugi neid kohatagi. “Kui ta kuskil kasvab, siis kasvab samal kohal edasi, aga võib ka aastaid vahele jätta,” selgitas Liiv.

Saaremaa muuseumi vanemteadur ja muuseumi iga-aastase seenenäituse eestvedaja Sirje Azarov märkis, et enamasti kasvavad hiidmurumunad aedades või rohtunud teede ääres. “Metsast teda ei leia,” lisas ta. Azarovi sõnul hiidmurumunad nii väga haruldased Saaremaal ka ei ole. “Aastate jooksul oleme inimeste käest ikka teateid saanud nende kohta,” nentis ta.

Kui septembri esimeses pooles Saaremaa metsades veel suuremat seenerohkust ei täheldatud, siis praeguseks on olukord muutunud. “Umbes nädal pärast seenenäitust läks olukord väga heaks,” rääkis Azarov. Tema sõnul on metsades päris palju kuuseriisikaid ja porgandriisikaid. Küll on riisikad tänavu aga üsna ussitanud. “Isegi veririisikad, mis tavaliselt ei ole väga ussitanud, on sel aastal ussitanud,» tõdes Azarov.

Vello Liiva sõnul on aga tuulised ja kuivad päevad seeneriigis pahandust teinud. “Väga paljud seened hakkavad ära kuivama,” märkis ta. Ka Liiv kinnitas, et kuuseriisikaid ja porgandriisikaid on metsadesse tekkinud üsna palju, kuid kollariisikaid tänavu see-eest eriti ei ole. Liiv tõdes, et kui öökülmad peaksid tulema, siis seenelistel enam pikka pidu ei ole.

Seeneteadlase jaoks on aga tänavune olnud keskmisest veidi parem seeneaasta. “Mina tegelen peamiselt nende seentega, mida inimesed “sitaseenteks” nimetavad ja mis kõik on äärmiselt väikesed,” selgitas Liiv. Tema saagiks on sel aastal olnud ligikaudu 300 liiki. “On ka rikkalikumaid aastaid olnud,” tõdes Vello Liiv.

 

Print Friendly, PDF & Email