Esimesed Eestis

TUNNISTUS MUHULE: Muhu sai omavalitsuse staatust tunnistava paberi kätte 1. oktoobril. Arnold Rüütel andis tunnistuse üle Jüri Räimele.

Veerand sajandit tagasi saadud omavalitsuse staatus tähendas Kuressaares näiteks seda, et linn võis politseinikud tulumaksust vabastada.

Aasta 1990. Eestil polnud veel iseseisvust ega põhiseadust. Külanõukogude aeg oli ümber ja oli vaja hakata halduskorraldust muutma. Juhtuski nii, et Eesti esimeseks iseseisvaks omavalitsuseks ja linnaks sai Kuressaare ning vallaks Muhu. See juhtus 1. oktoobril 1990.

Palju on räägitud, et Kuressaare ja Muhu jõudsid esimestena püünele seetõttu, et seadlustele kirjutas alla Saaremaa mees Arnold Rüütel.

Saarte Häälega vestelnud Kuressaare esimene linnapea Taivo Lõuk, Muhu valla toonane arendusnõunik Bruno Pao ja toonane maavanem Ants Tammleht seda juttu päris tõeks ei tunnista. “Luges see, kes tublim oli ja dokumendid korda ajas,” arvab Taivo Lõuk.

Ants Tammleht on sama meelt, lisades, et eks väike “lobistamine” käis asja juurde. “Kes ise aktiivsem oli ja kellel kõik korras oli,” rõhutab aga ka tema just omavalitsuse oma soovi ja tahet see staatus kätte saada. Saarlaste peamine konkurent oli Otepää, kes tänu oma toonasele uuendusmeelsele linnapeale Jaanus Raidalile ikka ja jälle pildile jõudis.

Omavalitsuse staatuse saamisele aitas kaasa ka riik ise, luues vastavaid ametikohti, meenutab Ants Tammleht. Näiteks asutati Kuressaares ettevõte Sarma, mis aitas välja töötada mitmeid dokumente. Muhule anti maakondlikust palgafondist raha arendusnõuniku koha loomiseks.

“Meil polnud mitte midagi,” tõdeb Muhu valla toonane arendusnõunik Bruno Pao. 1989 oli riik küll vastu võtnud mõned õigusaktid, mis panid aluse omavalitsuste loomisele ning ütlesid, kuidas asjad peaksid käima. Näiteks tuli vallal koostada põhimäärus.

Praegu Muhu muuseumis eksponaadiks olev Muhu valla põhimäärus on kauni ilukirjas pealkirjaga lihtsalt kokkuköidetud dokument. Bruno Pao sõnul polnud neil eeskujuks võtta muud kui 1938. aastal kehtinud põhimäärus.

Sellest hakati edasi minema.

Samuti tuli koostada valla arengukava. Suurem töö sai alguse juba 1990. aasta alguses, kui 1989. aasta lõpul esimestel vabadel valimistel valitud volikogu ja valitsus ametisse asusid.

Täispikka lugu loe laupäevasest Saarte Häälest