
TAHAKS KA UUT VÕIMALUST: Eile pärastlõunal Pärsama poe ees juttu ajanud (vasakult) Tõnu Peet, Aleksander Väärt ja Olev Trei arvasid, et sularaha võiks tõesti saada välja võtta ka kaupluses.
TAMBET ALLIK
Ehkki Swedbank teatas eile, et suurendab sularaha kättesaadavust maapiirkondades, mis tähendab, et lähitulevikus saab maapoodidest sularaha välja võtta, ei puuduta see uuendus esialgu Saare maakonda.
Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul on panga klientide tagasiside ja ka avalikkuse reaktsioonid selgelt mõista andnud, et sularaha kättesaadavuse suurendamine hajaasustusega piirkondades on paljude inimeste jaoks väga vajalik.
“Kõiki miinuseid ja plusse kokku lüües leidsime, et kümme aastat tagasi innovatsioonina Eesti teedele toodud pangabuss ei vasta enam inimeste ootustele – bussi külastused on liiga harvad, et igapäevast sularahavajadust katta,” märkis Ilisson.
Seepärast otsustati pakkuda iga pangabussi seniste peatuste klientidele lahendust, mis on püsivam ja sobilikum – tulemas on teenustasuta sularaha väljavõtmise võimalus ja nõustajateenus.
Ilisson nentis, et Swedbanki kliendid peaksid saama sularaha välja võtta seal, kus seda vaja on. Seega hakatakse koostöös Eesti kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega pangabussi marsruudil edaspidi pakkuma püsivat sularaha väljavõtmise võimalust. “Enam pole vaja oodata 1–2 korda kuus saabuvat bussi, vaid inimene saab raha võtta ka kohaliku kaupluse, bensiinijaama või muu koostööpartneri makseterminalist.”
Saaremaad see uutmoodi lahendus aga siinse kontori juhataja Liilia Mesila kinnitusel nii pea ei puuduta. Ta selgitas, et uudis puudutab just neid kohti üle Eesti, kus praegu käib pangabuss. Saaremaal ja ka Hiiumaal pangabuss aga teadupoolest ei käi. “Praegu on meil sularaha väljamakseautomaatide võrgustik mõlemal saarel olemas,” põhjendas Mesila.
Mis puudutab kaugemat tulevikku, siis mingeid konkreetseid kokkuleppeid Mesila sõnutsi veel tehtud ei ole. “Ootame ära, kuidas projekt käima läheb, siis saame hakata üle Eesti vaatama, kuidas ka teistes kohtades lahendust pakkuda,” sõnas pangajuht. “Aga kui poeomanikel või valdadel tekib huvi ja soov sellist teenust saada, siis võtame me kindlasti nende soove kuulda,” kinnitas Mesila.
Tema sõnul oleks maapoodide kassast sularaha väljavõtmine hea lahendus just nendele kohalikele elanikele, kelle kodu läheduses sularaha väljamakseautomaati pole või see asub liiga kaugel.
Sularaha väljastamine kaupluses oleks lihtne – inimene tuleb oma pangakaardiga kauplusse, kassiir võtab tema kontolt soovitud summa maha ja annab selle kassast kliendile sularahas kätte.
Lähim koht, kus selline uus lahendus 1. jaanuarist käiku läheb, on Virtsu.
Selline süsteem võiks ammu juba toimida.
ET müüjal on müügitöö kõrvalt aega mulle raha välja lugeda? Sabas, kus kõik vahivad? Kas see on siis külarahvale ja müüjale nüüd avalik saladus, palju ma võtan sularaha..? Tööd kotivarastele?
Kas müüjale ka palka juurde tuleb? Või ainult tööd? Postiteenused, pangateenused, …arstiabigi lõpuks?
Millega “küsimus”jälle rahul pole?Vaevalt väikeses külapoes kogu külarahvas uudistamas on,palju sa sularaha võtad.Kotivargaid pole maal täheldanud.Pigem tehakse nn.kotijookse linnades.Olen küll õnnelik,et ühest maapoest(erapood)on võimalik väga väikese protsendiga võtta sularaha.Ei ole küll tundnud,et kogu küla tahab teada kui palju mul raha on.
Praegune säästukaart pluss töötab väga hästi raha saab alati kui vaja ja pole ju kellegi asi kui palju raha võtan see ju minu arve.Ja küla teab ju niigi kui palju keegi pentsi saab või palka,kohati paremini veel kui ise,nii et pole probleem.
Aga sa palu loe ja mõtle laiemalt. Küla poes on rahvas sageli ühel ajal poes, seda enam kui kauplus ainult poole päevani lahti on .
Ja muide- küsida võib alati, kui midagi arusaamatut on, sellepärast ei pea küsijat kohe lööma.
Saksamaal on see müüjatöö üks loomulik osa. Niipea, kui kaardiga maksad, küsitakse su käest, kas sularaha ka tahad. Ehmatas päris ära, et mis värk, poes antakse raha kauba peale.
vabandab “küsimuse”ees kui teda tahtmatult solvasin.