Saaremaa kultuuritöötajate ametiliit pöördus Kuressaare linnavalitsuse poole sooviga saada oma töö eest väärilist palka. “Arvan, et me ei pea õigustama oma olemasolu vajadust ja seda, et soovime oma töö eest ka väärilist palka. Eesti riik vajab õiglasemalt tasustatud kõrgharidusega spetsialiste, nende hulgas ka raamatukoguhoidjaid,” kirjutab kultuuritöötajate ametiliidu nimel saadetud pöördumises usaldusisik Liilia Kõiv.
“Aastal 2013 saadi minister Langilt allkiri 730-eurosele alampalgale alates jaanuarist 2014,” viitas Kõiv. “Selle tagas meie linnavõim raamatukogutöötajatele küll aasta hiljem, 2015), aga siiski.”
Kõivu sõnul on kätte jõudnud aeg, mil riik ja omavalitsused tegelevad haridus- ja kultuuritöötajate alampalga võrdsustamisega – see tähendab alampalga tõusu 900 euroni. “Praegu kauplevad TALO ja kultuuriminister rahandusministeeriumiga uute palgasummade üle kultuuriinimeste heaks, kelle hulka kuuluvad muide ka raamatukoguhoidjad,” märgib Kõiv.
Ta viitab pöördumises sellele, et raamatukoguhoidjaks õpitakse praegu ainult kõrgkoolis ja raamatukoguhoidja on kõrgharidusega erialaspetsialist. “Meie töö ei ole pelgalt raamatute lugemine ja laenutamine, nagu tihtipeale arvatakse,” kinnitab Kõiv. “Raamatukoguhoidja peab haldama suuremahulist informatsiooni, seda töötlema, säilitama ja edastama. Ta peab olema väga hea suhtleja, olema täpne ja kiire, organiseerimisvõimeline, ürituste läbiviija, ideede algataja ja elluviija, projektide kirjutaja-koostaja-kaasaja, infotehnoloogiliste vahendite tundja, pädev kaasaegses temaatikas ja trendides – olema uuenduslik ja avatud muutustele.
Raamatukogul on oma roll ka sotsiaalkeskusena vanuritele, lastele ja elu hammasrataste vahele jäänud inimestele.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Raamatukogu roll sotsiaalkeskusena on küll üle paisutatud. Sotsiaalkeskustes on ka raamatud ja arvutid. Järelikult midagi dubleeritakse. Palka aga võiks tõsta alati ja seda nii raamatukoguhoidjal, sotsiaaltöö tegijal, politseinikul kui ka meditsiinitöötajal.
Kultuuritöötajate ametiliidu nimel? See liit töötavab vist “põranda all”
Hr. või pr. Arvamus on vist linnainimene. Maal pole sotsiaalkeskuseid, pole sageli enam suurt midagi peale raamatukogu järele jäänud. Paraku riik võib igasugu lubadusi anda palga osas, kui vallal võimalik pole, ei saa ta seda maksta.
Ta peab olema väga hea suhtleja, olema täpne ja kiire, organiseerimisvõimeline, ürituste läbiviija, ideede algataja ja elluviija, projektide kirjutaja-koostaja-kaasaja, infotehnoloogiliste vahendite tundja, pädev kaasaegses temaatikas ja trendides – olema uuenduslik ja avatud muutustele.
Just täpselt samasugune kui kaubanduskeskuse kassapidaja kui just ürituste korraldamine maha arvata aga siiski, ka kaubanduskeskustes on päris tihti igasuguseid laada päevasid, justkui suurüritused.
Tea mis projekte te seal kassas kirjutate ka?
Ikka eluprojekte. Ei erine see kassas töötava inimese suhtlemine suurt raamatukoguhoidja suhtlemisest. Viimastel ikka muretum ja väheintensiivsem tööelu.Ei lahendata raamatukogudes ühti neid sotsiaalprobleeme.
Elan maal ja ei tea, et raamatukoguhoidja on kellegile süüa viinud, arsti juurde viinud, puhtaks küürinud, turvalisust taganud, taotlusi täitnud jne. Vabandan, kuid reaalselt ei näe sellise töö tegemist, kuna nad ei peagi seda tegema.
On nii süüa viidud, taotlusi täidetud, arsti juurde sõidutatud. Küürinud ei ole jah, aga luban ennast parandada.
Sellist ligemese aitamist on teinud iga külaelanik. See ei sõltu ametist.