Järise elanikud katku lõpnud sigu oma külla ei taha (4)

Järise küla elanikud ei ole nõus sellega, et nende küla on üks kahest asulast Saaremaal, kuhu Aafrika seakatku Saaremaale leviku korral võidakse hakata loomseid jäätmeid matma. Mustjala vallavalitsus on külaelanikega ühel meelel.

Mustjala valla Järise küla elanikud saatsid üleeile pöördumise vallavalitsusele, milles selgitavad, et nad on saanud teada, et Järise külas on välja valitud koht Aafrika seakatkuga nakatunud loomade matmiseks. “Seoses sellega on meil tekkinud mure ja tõsine hirm, et see kahjustab meie küla elu ja reostab meid ümbritsevat keskkonda,” seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud 17 inimest Järise külast.

Pöördumises on välja toodud ka hulk argumente, miks Järise küla külaelanike arvates sigade matmispaigaks ei sobi. Need on valdavas osas seotud ümbruskonnas olevate veekogude, kaevude, kohaliku ulukipopulatsiooni jms. Lisaks märgitakse, et külas tegutseb ettevõte, kes kasvatab kuusetaimi ja mille toodang läheb nii Soome kui ka Eestisse.

Majanduslik kahju

“Katkusigade matmiskohaga seoses tekib ka oht, et haiguse leviku hirmus ei julgeta enam siit taimi osta ja oma metsadesse viia, mis on ettevõtjale majanduslik kahju,” kirjutatakse pöördumises. Kõige suuremaks mureks pöördumise esitajatele on aga loomakorjuste transport, mis hakkab toimuma mööda teid ja mida mööda samuti nakkus levib.

Järise külavanem Aasar Ligi ütles Saarte Häälele, et külaelanikele keegi sellest, et Järisele võidakse katku surnud sigu matma hakata, otseselt teada andnud ei ole. Järise inimesed, kes lugesid vastavat teadet lehest, ei ole sellega aga kuidagi nõus. “Ei, mitte mingil juhul!” oli külavanem resoluutne. Ta tõi välja, et linnulennult on potentsiaalne matmiskoht umbkaudu poolteise kilomeetri kaugusel elumajadest ja kaevudest. “See on ju absurd, et ühest Saaremaa otsast hakatakse bakterit mööda Saaremaad laiali vedama, nagu mandril tehti,” lisas Ligi.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter kinnitas, et vallavalitsus on Järise inimestega ühel meelel. “Arvame, et kui katk kusagil lahti läheb, võiks selle matmiskoha sinnasamma teha,” sõnas ta. Kolter lisas, et omal ajal oli igal piirkonnal oma matmispaik ja sellise plaaniga, et terve maakonna kohta tehakse vaid paar matmispaika, nad nüüd küll nõus ei ole. Nii saadeti Järise rahva pöördumine edasi vastavatele instantsidele. Kolter nentis aga, et tegemist on ikkagi riigimaaga.

Kaks asukohta

Praegu Saaremaal loomsete jäätmete matmiskohta ei ole. Keskkonnaamet ja riigimetsa majandamise keskus (RMK) leiavad aga, et Saare maakonnas saab loomseid jäätmeid matta ainult sigade Aafrika katku puhkemise korral ning seda Mustjala valla Järise külla ja Kihelkonna valla Varkja külla.

Saarte Hääles on varem kirjutatud, et alade eelvaliku tegemisel oli suureks abiks põhjavee reostuskaitstuse kaart, kus näidatud kaitstud põhjaveega alade vahelt sõeluti välja teoreetiliselt kõige sobivamad. Oluline on ka matmispaikade juurdepääsetavus ja manööverdamisruum autodele.

Septembri algul ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson Saarte Häälele, et võimalusel saadetakse surnud sead ümbertöötlemisele Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse, mis on kõige ohutum viis korjustest vabanemiseks. Alternatiivina tuleb kõne alla liikuva põleti kasutamine ja alles seejärel sigade matmine.

Loe ka juhtkirja lk 5.

 

Print Friendly, PDF & Email