MMS-ist ja patiseisust meditsiinis (12)

Viimastel nädalatel on meedias kirgi kütnud MMS-i teemalised sõnavõtud. Kes poolt, kes vastu. Kuid arvata võib, et tõde on kusagil vahepeal. Ja olulisem küsimus sellest, kas MMS on kahjutu või mitte, on küsimus, kes tagab kasutatavate dooside ohutuse.

MMS (Miracle Mineral Supplement / Miracle Mineral Solution / Master Mineral Solution) on lahus, mis koosneb 28 protsendist naatriumkloritist (NaClO2) ja destilleeritud veest. Selle reageerimisel näiteks sidrunhappega, tekib kloordioksiid (ClO2). Kloordioksiidi kasutatakse peamiselt tselluloosi või riide pleegitamiseks, samuti nii joogi- kui ka tehnoloogilise vee puhastamiseks. Kuna MMS-i algaines kasutatakse naatriumkloritit, mitte tööstuslikku naatriumkloraati, siis tulemusena tekib kloordioksiidi iooniline ehk kehasõbralikum vorm.

Kui tavaliselt soovitatakse tarvitada antioksüdante, et need neutraliseeriksid vabu radikaale, siis MMS on oksüdant, mis ise tekitab vabu radikaale.

Iseenesest organism kaitseb ennast vabade radikaalide abil bakterite ja viiruste vastu, kuid samas kahjustavad need kuhjudes rakukesti, tehes sellega organismi haigustele vastuvõtlikumaks. Küsimus on oksüdantide kogustes ja kui neid ise pidevalt juurde tarbida, siis on kahjustusoht olemas.

Väidetakse, et kuna kloordioksiidil on kõige nõrgem oksüdatsiooni potentsiaal, on organismi kahjustus väike, aga kasutegur viiruste, bakterite, parasiitide hävitamise näol on palju suurem. Lisaks tuuakse välja ka see, et kloordioksiid ei hävita valimatult kõiki mikroorganisme, vaid valikuliselt, oksüdeerides üksnes happelisi, tervele organismile mitteomaseid mikroorganisme, kuna kloordioksiid on ise aluseline.

“Naised saunas rääkisid”

Võime konstateerida, et MMS-il võib seega olla positiivne külg, aga probleem on muus. Praegusel juhul ei saa kuidagi õigeks pidada, et MMS-i kui alternatiivset ravimit tarvitatakse mõne sõbranna soovituse järgi. À la “naised saunas rääkisid” viisil MMS-i tarvitades võime endale tõsise tervise­probleemi tekitada.

Nagu ütles dr Kristjan Port “Ringvaate” saates, on alati võimalus, et mingi mürk mõjubki organismile hästi ja ravib paljusid asju, kuid ainet tuleks eelnevalt kontrollida ja välja selgitada, kas sellega kaasnev hüve ei jää alla sellega kaasnevale halvale poolele; et sellist eksperimenteerimist ei tohiks lubada massidesse, vaid selle töö peaksid ära tegema teadlased.

MMS ei ole toidulisand, vaid sisuliselt ravim ja sellega valesti ümber käies kahjustatakse oma ja teiste tervist. Sotsiaalmeediast on olnud võimalik lugeda, et mõni teeb laste peal MMS-i kasutades löökdoose, et paremini mõjuks – head inimesed, see on laste mürgitamine!

Oluline on teada, et toidulisandi soovitatud kogused normatiivide kohaselt on arvestatud 60 kg kaaluvale inimesele. Seega kui laps kaalub 20 kg, siis tuleb ka kolm korda väiksem kogus anda ja selle koguse suurendamine on põhjendatud lühiajaliselt haigusperioodil. Näiteks kolmepäevaseid löökdoose võib teha viirusperioodil C-vitamiiniga, mõjub väga hästi viiruse taandumisele. Aga need on toidulisandid, mitte ei ole ravimi staatuses nagu MMS!

Kui siinsed MMS-i aktivistid räägivad sellest, et iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus on tervenemise märk, siis näiteks Krimmi loomuliku ravi kliinikus Biotsenter, mille üks raviviise on samuti MMS-ravi, leitakse, et optimaalne on doos, mis ei kutsu esile iiveldust, oksendust ega kõhulahtisust, täpsustades, et doseeringut võib tõsta, kuni iiveldustunde tekkeni.

Nii on ka tugevate antioksüdantide esmakasutuse korral: võetakse väiksemaid koguseid ja juuakse palju vett, et liikvele läinud mürgid organismile liiga ei teeks. MMS-i kiire toime on pigem ohu märk kui hea omadus – paratamatult kaasneb mürgistusoht kas aine valest kogusest või suure koguse kiirelt hävitatud parasiitide laguproduktide tõttu.

Meie kolme lapsega pere kasutab toidulisandeid (Kyäni tervisekolmik) edukalt juba neli aastat, lisaks külmetuse korral C-vitamiini, aaloega soojenduskreemi, hanerasva, joodi jalataldadele, sinepiplaastreid – ja me oleme oma laste varasematest tervisehädadest (sagedane köha ja kopsupõletik) ammu üle saanud. Kõige väiksem, 2,8-aastane, ei teagi, millised haigused tema vendi kimbutasid. Selleks, et tappa sääske, ei pea ründama tankiga: abi saab palju ohutumatest vahenditest.

Meie arstid on ravimiusku

MMS-il võib olla oluline roll mõne haiguse ravis, aga seal, kus saab probleeme edukalt ennetada või ravida lihtsamate ja kahjutumate vahenditega, ei peaks seda tarvitama. Kindlasti tuleks MMS-i kasutada meditsiinispetsialisti järelvalve all.

Kui Inga Raitar leiab artiklis “Mis on alternatiivmeditsiini alternatiiv?”, et praegune süsteemimeditsiin ei suuda paljude inimeste hädadele lahendusi pakkuda, siis on see kahjuks  tõde. Meie arstid on pea eranditult ravimiusku ja ennetusele pööratakse tähelepanu kahetsusväärselt vähe.

Mul on olnud võimalus tutvuda Serbia arstiabiga – seal on tavaline, et arstid oskavad soovitada/kasutada erinevaid toidulisandeid inimeste raviprotseduurides. Ravimeid kasutatakse ägedate, kohest sekkumist vajavate olukordade lahendamisel, toidulisandeid nende ennetamisel – organismi taastumisel ja vastupanuvõime tõstmisel. Midagi sellist me Eestis kahjuks ei näe. Rääkimata sellest, et samal ajal kui Euroopa Liidus on homöopaatilistel ravimitel oluline koht meditsiinisüsteemis, on Eesti ainuke riik Euroopas, kust selliseid    ravimeid – mõne üksiku erandiga – pole võimalik soetada.

Dr Adik Levin on oma terviseloengutel pidevalt rõhutanud, et Eesti arstid peaksid tegelema palju enam ennetustööga, sealhulgas tutvuma pakutavate toidulisanditega, katsetama neid ka enda peal, selleks, et osata patsientidele soovitada. Kahjuks oleme siiani patiseisus: rahvas kobab pimeduses ja arstid pakuvad ravimipõhiseid lahendusi alternatiivseid meetodeid naeruvääristades. MMS-iga toimuv on sellise jaanalinnupoliitika üks tagajärg – rahvas otsib lahendusi mujalt. Niikaua kui toidulisandite jt alternatiivsete võimaluste olulisust ei teadvustata ja see lüli meie meditsiinis puudub, lähevad asjad sama rada edasi.

Inimestele paneks aga veel kord südamele: MMS on keemiline kehaväline preparaat ja ükskõik kui hästi selle toimest kirjutatakse, ei ole ta ohutu sellisel määral, et seda kergekäeliselt, ilma täpse kasutusoskuseta tarvitada. Üledoseerimise oht, eriti laste puhul, on vägagi tõenäoline. Kui on aga tõesti olukord, kus MMS-i kasutamine näib vältimatu, siis konsulteerige enne meditsiiniharidusega spetsialistiga – lihtsalt sõprade soovitused jäägu siinkohal kõrvale.

Mati Väärtnõu
Mati Väärtnõu,
 tervisehuviline

Print Friendly, PDF & Email