TERE TULEMAST: 2013. aasta detsembris kolis perearstikeskus Kuressaare Sanatooriumi ruumidesse. Uusi rentnikke tervitas sanatooriumi esindaja Villi Pihl, kellega koos jäid fotole Eha Tali (keskel) ja Eve Nurmekivi.
SANDER ILVEST
Perearstide vähesus Saaremaal, nende töötamine osalise koormusega või ajuti välismaal toob kaasa olukorra, et perearsti vastuvõtule pääsemise aeg venib pikemaks kui ettenähtud viis tööpäeva.
Saarte Hääle poole pöördunud kuressaarlase sõnul pani ta tervisehäda tõttu Kuressaare perearstikeskuses arstile aja kinni eelmise nädala keskel, kuid arsti juurde pääseb alles tuleval nädalal ehk kaheksa tööpäeva hiljem. Haigekassa kodulehelt võib aga lugeda, et perearsti vastuvõtule peab ägeda terviseprobleemi korral pääsema samal päeval ja tavajuhtudel viie tööpäeva jooksul.
Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar ütles Saarte Häälele, et terviseamet ei ole seni saanud ühtegi kaebust Saaremaa patsientidelt, et perearsti vastuvõtule pääsemiseks läheb liiga kaua aega. Küll on aga taolised kaebused sagedased Tallinnas.
Järjekordade tekke põhjusi ei tule kaugelt otsida. Alates 2013. aastast on maakonnas välja kuulutatud neli perearsti konkurssi, millest kolm luhtusid. Pille Saar tõdes, et Saaremaa on ses osas kehvas seisus ja ühel pulgal Lääne-Virumaaga.
Kahe konkursi luhtumine oli tingitud ka sellest, et perearsti nimistud jäävad alla piirsuuruse. Saar selgitas, et väikesed nimistud on teatud juhtudel lubatud, kuid peavad olema põhjendatud, sest pole rahaliselt jätkusuutlikud. Praksise alampiir on 1200 ravikindlustatud inimest.
Perearstide vähesusel on aga muidki põhjuseid. Äsja ülikooli lõpetanud eelistavad tihti töötada juba olemasoleva nimistu juures teise arstina, ka eelistatakse suuremaid linnu. Samuti väheneb perearstide arv nende meedikute arvelt, kes lähevad tööle välismaale.
Kuressaare perearstikeskuses töötav Kerli Jaagosild asendab lisaks lapsepuhkusel olevat Eve Nurmekivi ja töötab osalise koormusega Soomes. Ta ütles Saarte Häälele, et kui on tekkinud olukordi, et inimene ei ole viie päeva jooksul vastuvõtule pääsenud, tuleks neid kindlasti analüüsida juhtumipõhiselt.
Jaagosild märkis, et kuigi keskuse perearstide koormus on praegu suurem, kuna neljast keskuse arstist on üks pikaaegsel puhkusel, üritatakse abivajajatele ikkagi vastu tulla. “Oleme vajadusel pikendanud oma vastuvõtuaegu ja katsume abivajajatele igati vastu tulla,” selgitas ta.
Doktor Jaagosild märkis veel, et esmane kontakt on inimesele ikkagi pereõde, kes hindab ära abivajaduse pakilisuse ja vastavalt sellele ka tegutseb. “Meie keskuses on pereõdede iseseisev vastuvõtt väga hästi tööle hakanud ja ka patsiendid on selle omaks võtnud ja rahul,” tõdes ta.
Jaagosild tõi veel välja, et vahel tuleb ette ka seda, et patsient on ise nõus kauem ootama, kui soovib kindla arsti vastuvõtule saada. “Kohese abivajaduse korral peab leppima arstiga, kelle vastuvõtule parasjagu kiiremini pääseb.” Üldiselt on aga Jaagosilla hinnangul praegu siiski veel täidetav nõue, mis ütleb, et perearsti vastuvõtule peab pääsema viie päeva jooksul. “Mis saab edasi, ei oska ennustada.”
Ka perearstide juurdekasv on soovitust väiksem. Aastatel 2010–2014 võeti peremeditsiini residentuuri keskmiselt 26 residenti ja residentuuri lõpetas 18 perearsti aastas. Nimistuga alustas tööd 16 lõpetanut. Samal ajal oli aga riiklik peremeditsiini residentuuri koolitustellimus keskmiselt 30 õppekohta aastas.
Võimalikuks lahenduseks on väljaspool tervishoiusektorit olevate arstide suunamine täiendusõppesse või peremeditsiini residentuuri. Ühe alternatiivina võib Pille Saare sõnul kaaluda ka perearstide täiendavat värbamist välismaalt. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks Saare sõnul laiendada ka pereõdede kutsealast pädevust.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Pildi peal keskmine arst pole Dr
Jaagosild, vaid dr.TALI.
TÔESTI kurb, meie saame perearstile nädalase ootamisega, kuna pereõde ei osanud aidati, siis ootame arsti,
see nädal dr. JAAGOSILD Soomes tööl
Selle jutu peale ei imesta, et mind tarbitakse.
Tegelikult pole üldse naljaks.Voh, mis teeb raha- isamaalusest pole juttugi.
Eesti arstid majanduspõgenikuna Soomes?? Raske mõista.
varsti saab iga pere endale ühe tömmu perearsti.tuleb teile lausa elama, kui soovi on.
Tehke perearstinduse reform kiiremini ära. Perearst kui ettevõtja pildilt ära. Perearstid riigi palgale riigikogulase palgaga, vastuvõtuaeg 8 tundi nädalas. Administreerimine ja majandamine riigi mureks. Kui Saaremaa perearstide seltsi juht Jaagosild arvab, et pereõed on nii asjalikud, siis nimetame need abiarstideks ja anname poole arstipalgast. Ime kah, et patsient ei pääse arsti juurde, kui arst töötab päevas 4 tundi ja ülejäänud aja vorbib mujal tervisekirjeldusi.
Soomes ei pea perearst laenu võtma, et endale tööruumid muretseda…
Kas saab rääkida perearstide nappusest , kui Tali perearsti nimistus on 01.09. seisuga üle 500 vaba koha ja artiklis oleva arsti nimistus 190 vaba kohta. Seda siis terviseameti andmetel.
Perearsti süsteem tuleb lõpetada, ainult haigekassa raha kulutab. Perearsti keskused polikliinikuteks kus sind võtab vastu ikka arst aga mitte mingi nn. perearst ja pereõde kellele sa pead oma diagnoosi ise ettekandma ja ütlema millise arsti juurde peab saatma, milleks seda vaja on.
Kust autor võtab, et dr.Tuuling Soome läheb? Kas ta on seda ise öelnud, või on see oletus?
Riik tehku seadused korda ja lõpetagu see perearstide kahe riigi vahel penteldamine ära. Perearst võib palgata omale abiarsti ja ise Soomes tööl olla!!! Aga patsient valis ju omale ise perearsti, miks peab iga kord uus nägu olema või hoopiski õde. Kui riik ja seadused seda lubavad siis andke andeks aga nahaalsemad perearstid seda kasutavad ära. Austan enne neid arste, kes on ainult Soomes tööl ja ükskord ikka Eestisse tagasi tulevad, kui neid kahe jumala teenijaid.
täiesti nõus -ETTEPANEK-ga ja -HAIGE-ga,Välismaal on ammu aru saadud,et see perearstide süsteem ei õigusta end ja sama ka siin .Kas see on normaalne,kui mina pean leppima pereõega,samal ajal kui olen perearsti nimistus.Ja andke andeks Perearsti keskuses on veel nii et ühe probleemiga sattun end näitama käimas oma probleemi paranemisest 3-me eri õe juurde kes ei tea minu algsest olukorrast midagi,kas see on ikka normaalne? Sellistel puhkudel inimesed lihtsalt loobuvad sinna minekust.Pole mõtet ju otsida lihtsalt asjadele mingit lahendust,kui minu ravikundlustuse raha laekub arstile saamiseks ,siis soovin ka normaalset kvaliteetset ravi mitte mingit õde oma probleemile,kas ta on äkki läbinud ka perearsti kursuse ja praktika,…..usun et ei? Tervishoiu Ametil on vaja leida lahendus aga mitte venitada jällegi mitte midagi tegemisega.ÖELDI,ET SAAREMAALT POLE LAEKUNUD KAEBUSI ÖIGEAEGSELT NR SAAMISEGA,ANDKE ANDEKS,SEE ON PEA PIDEVALT NII,ET OOTAD ROHKEM,KUI 5 PÄEVA.Saarlased on siis ilmselt kannatlikumad.lIHTSALT TULEB NÕUDA,ET IGA AMETKOND TEEKS OMA ETTENÄHTUD TÖÖD KORRALIKULT ,MITTE EI VENITAKS RIHMA(nagu öeldakse)Lõpetage see loll süsteem üldse.Isegi Erakorralises arstid mainisid,et see perearstinduse lüli võiks üldse vahepealt kaduda,et inimesed käivad ikka siit abi otsimas.JAH SEE ON TÕESTI NII!LUGUPEETUD PILLE SAAR,LOE LÄBI NEED KOMMENTAARID SIIS SAAD TEADA KUIDAS TÕELISELT LOOD ON JA PANE PEA TÖÖLE PARANDAMAKS PRAEGUST OLUKORDA.LOODAN,ET SAAD PALKA SELLE EEST!
kui inimene juba haige, siis ei jõua ta ju igale poole kaebama minna, et ei saa siia või sinna arsti juurde,
meil Eestis polegi enam valdkonda, kus ei peaks vaidlema-kaebama – kui töötad päevas 8-10 tundi, siis ei jõua enama kodus süüagi teha, rääkimata kellegagi vaidlemisest
Ei ole meie perearstid ühti nii vaesed, et on majanduspagulased. Dividendid ja uhked autod räägivad enda eest. Pigem võib öelda, et ega küll küllale liiga tee, sest tulevikus kena pension ka lisaks. Ebaeetiline on pidada nimistut suvaliste asendusarstidega. Valigu Soome ja jäägugi sinna. Patsient valib siiski kindla perearsti, mitte pidevalt vahetuva arsti, ammugi ei soovi ta arstiteenust pereõelt.
See tähendabki seda,et Eesti riigis puudub igas valdkonnas kord,lihtne igal pool on ainult järele jäänud korralagedus,ükskõik mis ametkonnaga on parajasti tegu.Seda me ju kogeme päev-päevast.Selleks peab hakkama seda korralagedust lõpetama sealt Toompealt,aga kas meil on veel selliseid mehiseid mehi järgi jäänud,kes lööksid korra majja?
Tõsine probleem on Kuressaare perearstide juures õdede isikliku hügieeniga. Näiteks üks õde on nii must ja räpane, et lausa lehkab.
Hetkel tuleks ikkagi aru saada, et perearstinduses ei ole klient kuningas. Kui palju sappi pritsid, lähevadki kõik perearstid minema.
Hiiumaa ainus haigla on sunnitud maksma pealinnast abiks käivatele tohtritele mitu korda kõrgemat palka kui oma töötajatele, kuigi selline «heldus» võib viia haigla pankrott
Postimees
27. september 2015 23:59
Inimesel peabki olema võimalus valida. Konkurents on see, mis tagab kvaliteedi. Ilma konkurentsita on klient üks tüütu segav putukas.
Kui keegi viitsiks teha väikse statistika, mis on meie haigla arstide vanus, siis ega see olukord pole meilgi kiita, üsna kehvake.
Tõde on valus kuulata. Sain eelkommentaarist teada, et perearstinduses ei ole patsient tähtis. Perearstindus tehti siis perearstide tarbeks.
kui need arstid, kes soomes aeg-ajalt käivad jääksid soome siis poleks saaremaal enam ühtegi arsti :)
soomes ootab perearsti kaasaegsed ruumid ja konkreetne arsti töö.
eestis vaata ise kus putka püsti paned, lisaks pead hakkama väikeettevõtjaks, mis tähendab jälle kõrvalist lisatööd. kui nüüd nimistud ka väga väikesed on siis ei tasu see asi mitte kuidagi ära.
Perearstinduses tuleb tõsine muudatus teha ja eeskujuks tuleb võtta Soome korraldus. Perearst ja väikeettevõtlus lahutada. Nn putka ja korralik palk riigilt.