Saarvallad tahavad jätkata iseseisvaina ka edaspidi (3)

Soovime kinnitada saarvaldade tahet jätkata iseseisvate omavalitsustena ka pärast haldusreformi. Kõigi kolme saarvalla Kihnu, Ruhnu ja Vormsi tõmbekeskuseks ongi nimetatud saared ning ka pärast haldusreformi säilitatakse siin põhikoolid, lasteaiad, meditsiini- ja päästevõimekus, sidejaoskonnad, kauplused, tanklad jne.

Kõik need teenused on praegu olemas piirkonda rahuldava tasemega. Piltlikult öeldes ei muuda see, kas üks või teine teenus ja/või võimekus on liitunud omavalitsuse mandriosas olemas, meie elu kuidagi, sest selle kasutamine on kas võimatu või äärmiselt raskendatud.

Näitena võib tuua asjaolu, et riigi korraldatud eripedagoogi ja logopeediteenuse olemasolu maakondlikus Rajaleidja keskuses ei taga vastava teenuse kättesaadavust saarvallas (Kihnu ja Ruhnu näited), kuigi KOV on valmis teenuse eest maksma.

Omavaheline koostöö

Põhjus on selles, et puudub inimene, kes oleks valmis Kihnu saart külastama või siis takistavad seda muud saarelised tegurid (ühenduse ebaregulaarsus sõltuvalt ilmastikust jmt). Arvata, et pärast ühinemist teiste omavalitsustega tagatakse logopeedi täistöökoht Kihnu põhikooli ca 35 lapse toetamiseks, on naiivne. Nii tuleb koolil ja Rajaleidja keskusel omavahelise koostööna korraldada õpilaste toetamine ning see ei sõltu vähemalgi määral Kihnu valla kuuluvusest ühinenud omavalitsuse koosseisu. Analoogseid juhtumeid leiab mitmeid teisigi.

Ainus reaalne koostöö ja kogemuste vahetamine toimub saarvaldade endi vahel. Erinevad monitooringud ja uuringud kinnitavad näiteks, et saarvalla-väline tõmbekeskus on Vormsi puhul hoopis Tallinn, mitte Haapsalu. Ruhnu elanikud eelistavad ühendust mandriga pigem läbi Pärnu või Munalaiu.

Kihnu ja Vormsi vald on välja astunud Pärnumaa ja Läänemaa omavalitsuste liidust, kuna ühisosa teiste maakonna valdadega kas puudub või on minimaalne. Küll aga on sarnane probleemistik kõigil kolmel saarvallal, mistõttu saadakse väikesaarte vallajuhtide tasandil regulaarselt kokku ja arutatakse küsimusi samas vormis nagu maakondlikes omavalitsusliitudes.

Samas on selge see, et kuigi praegune seis haldusvõimekuse osas on kõigis kolmes saarvallas hea, võib perspektiivis olla vajalik haldusvõimekuse kasv. Näiteks võib osutuda vajalikuks ja mõistlikuks korraldada ühiselt teatud funktsioonide täitmist erinevate ühisametnike kaudu. Selle paremaks korraldamiseks peaksid väikesaartele erandina olema lubatud maakonnaülesed omavalitsusliidud, mille liikmeskonna tuumiku moodustavad saarvallad. Liitu kuuluksid soovi korral ka saarelise osaga omavalitsused.

Väikesaarte liit

Tulemuseks oleks kolme saarvalla tuumikul moodustuv väikesaarte omavalitsuste liit (VSOL), mille kaudu on näiteks võimalik palgata teatud spetsialiste, kes teenindavad kõiki kolme saarvalda ja nõustavad vajadusel saarelise osaga omavalitsusi. Praegune “Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus” sellist võimalust paraku ette ei näe.

Muu hulgas tagaks VSOL-i seadustamine väikesaarte parema kaasamise seadusloomesse ja teiste väikesaari puudutavate küsimuste arutamisse, sest nii tekiks üks reaalselt toimiv ja omavalitsuste poolt rahastatav katusorganisatsioon, kes on riigi ametlik partner ja väikesaarte esindaja.

Praegu jõuavad väikesaari puudutavad otsused ja seaduseelnõud väikesaarteni juhuslikult ja kindla protseduurilise korrapärata. See omakorda tingib aeglase infovahetuse, kus ühe väikesaare kaudu teavitatakse teisi, kuigi seda võiks teha üks kõneisik, kes koondab kõikide väikesaarte vastused ja know-how’ ühte.

Lõpetuseks, soovime, et väikesaared ja saarvallad oleksid haldusreformi kontekstis erisus, millega reformi läbiviimisel arvestatakse, ning meid kaasataks neile aruteludele, kus analüüsitakse väikesaarte erisust.

Loomulikult, kui esitatakse veenvad argumendid, mis näitavad, et saareelanikele muutub elukorraldus liitumisel mandriomavalitsustega mugavamaks ja paremaks, oleme valmis ka neid ettepanekuid analüüsima. Siiani ei ole me paraku suutnud neid elu paremaks muutvaid nüansse välja tuua.

Lühendatult vallavanemate pöördumisest riigihalduse ministri ja maavanemate poole.

Tanel Viks,  Vormsi vallavanem

Jaan Urvet, Ruhnu vallavanem

Ingvar Saare,  Kihnu vallavanem

 

Print Friendly, PDF & Email