Saarel tootmiseks on palju häid põhjusi

Ekspordi ja impordi peamiseks aluseks on mõistagi millegi tootmine. Miks on aga nii mõnedki ettevõtjad otsustanud rajada oma tehase just siia, saare peale?

Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Piheli sõnul sõltub meie majanduse võimekus suuresti ekspordist, kuna riigi siseturg on väike. “Vaid üksikute spetsiifiliste toodete puhul, näiteks kiiresti riknev toit jms, saame rääkida kohalikust turust,” tõdes ta. Kogu ettevõtluse müügitulust moodustab eksport Saare maakonnas umbes kolmandiku.

Piheli sõnutsi on arvestatavaid eksportivaid ettevõtteid umbes 250 ja ekspordi kogumahust annab üle 80% tööstus. Saaremaa on Eestis üks tööstuslikumaid piirkondi. “Tööstuse osakaal moodustab 40% ja see näitaja on kõrgem vaid Ida- ja Lääne-Virumaal,” selgitas Pihel.

Suuremate eksportivate ettevõtetena tõi Pihel välja Ouman Estonia OÜ ja Ionix Systems OÜ (elektroonika- ja kaablitööstus), Baltic Workboats AS-i ja AS-i Luksusjaht (väikelaevaehitus), AS-i Saaremaa Piimatööstus, OÜ Vettel ja AS-i Läätsa Kalatööstus (toiduainetööstus) ning OÜ Merinvest ja Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi- ja plastikutööstus). Eksporditakse seega peamiselt laevu, kalu, elektroonikat ja kummitooteid. Pihel märkis, et kuigi eksportivate ettevõtete koguarv on üsna suur, koondub umbes 70% maakonna ekspordimahust eelpool nimetatud ettevõtetesse.

Mahud ja sihtriigid sõltuvad aga konkreetsetest lepingutest. Diagrammist on näha, et näiteks eksport Rootsi on viimase aasta jooksul märgatavalt kahanenud, Lätti aga suurenenud. Lisaks mõjutab ekspordi suundi ka poliitika, märkis Pihel. Eriti on seda tunda saanud Venemaaga suhelnud ettevõtted. “Venemaa oli varem edetabelis neljas, aga tänaseks on kukkunud 12. kohale,” tõdes Pihel.

Peamised sihtriigid on stabiilselt olnud Soome, Rootsi ja Saksamaa. Ülejäänud riikide osas peegeldavad kõikumised pigem üksikute ettevõtete tegevuse ilminguid.

Impordi seiret Pihel vajalikuks ei pea, kuna see ei näita midagi selget. “Toome sisse tooraine selleks, et anda sellele lisandväärtust,” selgitas ta.

Tootmise mõttes räägivad Saaremaa kasuks mitmed asjaolud, kuid mõistagi on ka murekohti. Positiivse poole pealt tõi Piret Pihel välja, et Saaremaa on omamoodi bränd, mis soodustab müüki. Samuti on saarlane töökas. “Pikalt töötatakse ühe tööandja juures, põhjuseta ei lahkuta ja vahel ei lahkuta isegi siis, kui oleks põhjust.”

Seda selgitab ka siinne suhteliselt atraktiivne elukeskkond. Pihel tähendas, et see on küll emotsionaalne, kuid sellest hoolimata oluline aspekt.

Murekohtadeks võib aga nimetada täiendavaid transpordikulusid ja keerulisemat logistikat. “Meie majanduse võtmeküsimus on ühendused, nendest sõltub kõik,” tõdes Pihel. Teine suurem probleem on seotud rahvastikuga, mis väheneb, vananeb ja koondub. Eelkõige lahkuvad noored ja osaliselt seetõttu on keskmine saarlane ligi kaks aastat vanem kui keskmine eestlane.

Koondumist selgitab aga asjaolu, et töökohad on valdavalt Kuressaares või selle vahetus läheduses. “Oleme mõelnud, et kogu maakonna transport peaks olema korraldatud selliselt, et ükskõik kust saaks hõlpsasti Kuressaares või selle ümbruses tööl käia. See võiks olla järgmiste aastate üks prioriteete,” selgitas Piret Pihel.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikainen selgitas, et saartele sobivad tootmisvaldkonnad, kus tootmissisendid ja toodang on hästi transporditavad. Näiteks laevade puhul ostetakse sisse komponendid ja materjal, mis ei vaja üldjuhul eritransporti. Sihtturgudele liiguvad suuremad laevad aga enamasti ise. Lisaks on laevaehituse puhul oluline tööjõud. Hartikaineni sõnul on meie väikelaevaehitajate töökultuur ja oskused heal tasemel.

Saaremaal tegeleb laevade ja paatide ehitamisega umbes tosinkond ettevõtet. “Sihtturgudel nad enamasti ei konkureeri, küll aga tööjõuturul,” selgitas Hartikainen, kuid lisas, et selles valdkonnas toimub ka ettevõtete vaheline koostöö.

Niisiis leiab ta, et ükskõik millise valdkonna koondumine teatud piirkonda tuleb nii valdkonnale kui ka piirkonnale pigem kasuks. “Ega asjata öelda, et kus on, sinna tuleb juurde.”

Ouman Estonia OÜ juhatuse liige Erik Keerberg selgitas, et elektroonikakomponentidel on toote omahind kaalu- ja mahuühiku kohta küllaltki kõrge. Seega muutub transpordikulu mõju minimaalseks ja kaugus keskustest nii suurt rolli ei mängi.

“Ka tööjõudu silmas pidades on Saaremaa sobilik koht, sest elektroonikakomponente ja -tooteid on Saaremaal toodetud mitu aastakümmet,” lisas Keerberg. On tekkinud juba teatud traditsioonid ja teadmised.

Peamise riigina, kuhu eksporditakse, nimetas Keerberg Soomet. Oumani puhul on tähtsad sihtriigid ka Rootsi, Norra, Holland ja Venemaa. Eksporditakse eelkõige ventilatsiooni- ja kütteautomaatika seadmeid. “Teistes ettevõtetes on nomenklatuuris muu hulgas turvasüsteemide ja meditsiinitehnika komponendid, leedvalgustussüsteemid.”

Print Friendly, PDF & Email