Ehitusseaduse muutmine tekitas paraja paanika (9)

Keset kõige suuremat puhkuste aega, 1. juulil hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis kohustab kõik ehitised kandma ehitisregistrisse. Kui mõnes kohalikus omavalitsuses ilmus ühtäkki välja vaid paarkümmend ehitist, mis vajas registrisse kandmist, siis oli ka kohti, kus taolisi ehitisi oli ligi pool tuhat.

Just Pihtla vallas läks ehitusseaduse seadustikuks muutumisega seoses maikuust alates tegusaks. Valla ehitusspetsialist Peeter Arikas nentis, et 1. maist 30. juunini tegid nad kandeid ca 450 hoone kohta. “40 tööpäevaga 450 hoonet – inimesed tundsid tõsist muret!” tõdes ta.

Laimjala valla ehitus-majandusnõunik Ado Aus märkis aga, et registrisse mittekantud ehitisi oli nende vallas hinnanguliselt 40–60. Kui Pihtlas käis ses osas kibekiire töö, siis Laimjalas seaduse muutumine erilist tormi kaasa ei toonud.

Naerdi ja muretseti

“Kümmekond inimest avaldas soovi ja registrisse kanti kellel üks, kellel neli hoonet,” rääkis Aus. Kuna meedias täpsustati, et registri korrastamisega on aega 2020. aastani, rahunesid ka inimesed. Kui Maaleht kirjutas suvel veidi ülepaisutatult, et ka tapeeti ei või enam projektita vahetada, siis Laimjala vallas selle liialduse üle pigem naerdi. Lääne-Saare vallas tekitasid need artiklid aga palju pahandust. “Need pehmelt öeldes ülepaisutatud artiklid tekitasid omavalitsustes täieliku paanika,” kommenteeris valla infotöötaja Merike Lipu, Lääne-Saare vallavalitsuse registrite vanemspetsialisti Kersti Nurga ja geoinfospetsialisti Andres Abnaga eelnevalt nõu pidanud. Ametnikud, kes kohapeal otseselt suhtlevad hoonete omanikega, pidid artiklite ilmumise järel inimestele seadustikku selgitama hakkama. Koolitusi oli vähe, kuskilt vastuseid ei saadud. “Kogu pahameele, kõnede ja meilide tulva pidime vastu võtma meie, kohaliku omavalitsuse töötajad,” märkis ta.

Täpseid andmeid, kui palju 1. juuli seisuga registrisse kandmata ehitisi Lääne-Saare vallas on, vallavalitsus ei oma. Andmed on koondunud riiklikesse andmebaasidesse. Lääne-Saare puhul on tegemist suurte andmebaasidega, millest tulenevalt on ka päringud keerulised – ehitisregistris (EHR) on ehitised, maaregistris on katastriüksused (maatükid).

Vallas on ligi 13 000 katastriüksust, millest on elamutega hoonestatud hinnanguliselt umbes 3000, lisaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.

Registrisse kandmine Lipu sõnutsi alles käib, järjekorras on mõõdistustoimikuid, mis on valda toodud, aga mida pole ajapuudusel registrisse kantud. “Lauskandmist meie vald ei tee, uurime ikka, millal on hoone ehitatud, kas vastab tingimustele ja kas on esitatud ka vastavad joonised, et nende alusel on võimalik hoone tehnilised andmed välja selgitada.”

Viimaste kuude jooksul on registrisse kantud 260 olemasolevat hoonet. Tänu ajakirjanduses ilmunud fotodele viltustest kuurilobudikest tõtati kõige rohkem seadustama just neid.

Mustjala maanõunik Ilmar Pungar tähendas, et registrisse kandmata ehitisi on kahtlemata palju. “Palju seetõttu, et maade tagastamisel ei olnud hooneregistri kande kohustust,” lisas ta. Hooneregistri, nagu ka ehitisregistri kanne ei ole Pungari sõnul omandiõiguse alus. Aluseks on ikka dokument, mis näitab omandiõiguse tekkimist.

Maade tagastamisel kasutati paljudel juhtudel hoopis töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee hoonete toimikutes olevaid hoonete omandiõigust tõendavaid otsuseid. Samuti notariaalseid pärimisõigust tõendavaid dokumente. “Siiani on vallavalitsusele esitatud üle 30 andmete esitamise teatise kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste kohta,” märkis Pungar.

Leisi valla ehitusspetsialist Üllar Jõgi nentis, et kindlasti tuleb vahet teha ebaseaduslikul ja registrisse kandmata ehitisel – ebaseaduslik ehitis või selle osa on enamasti registrisse kandmata, samas ei ole registrisse kandmata ehitis automaatselt ebaseaduslik.

Ajaarvamine ebaseaduslike ehitiste ehitamisel hakkas Jõgi andmeil pihta aastast 2003, mil hakkas kehtima ehitusseadus, seega peaks pärast seda ehitatud hoonete kohta olema ette näidata ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek. Enne seda ehitatud hooned kantakse ehitisregistri korrastamise mõttes kirjelduste alusel registrisse. Trahvi, nagu “paanikaosakonnad” on välja hõiganud, selle tegevuse eest ette nähtud ei ole. Aastaks 2020 võiks iga omanik oma hooned vallavalitsuse abiga registrisse kanda.

Küll on aga tulenevalt seadusest pisut muutunud kord, kuidas pärast 2003. aastat ehitatud hooneid seadustada. “Selle puhul tuleb öelda, et jällegi muretsemiseks põhjust pole, sest kui ehitis vastab nõuetele, mida see ka igal muul juhul tegema peab, siis rahalises mõttes suurt kaotust pole.”

Riigilõiv võib hirmutada

Kuigi riigilõiv on pärast 1. juulit hirmuäratav 500 eurot, on registrisse kandmise aluseks oleva mõõdistusprojekti hind tavamenetluse aluseks oleva ehitusprojektiga võrreldes ca viis korda odavam. Keerulisemate hoonete puhul tuleb juurde arvestada ehitise auditiga seonduvad kulud.

Registrisse kandmata hoonete arvuks võib Leisis hinnata umbes 1/5 hoonete koguhulgast. “Märgata on, et elanikud on informatsiooni vähesusest ja moonutatusest tulenevalt murelikud ja tullakse küsima, kas trahvi ka tehakse,” tõdes Jõgi. “Olen öelnud, et trahvi ei saa, aga andmed selgitame välja ja kanname registrisse.”

Mure on Jõgi sõnul arusaadav, sest meedial on suur sisendusjõud. Nn elevuse tekitamise kategooriasse kuulub ka jutt tapeedipaneku ehitusloakohustuslikkusest – on leitud, et ehitusluba nõuab tegevus, mille tagajärjel hoone füüsikalised näitajad muutuvad. “Utreerides võiks öelda, et tapetseerimine tõepoolest muudab neid näitajaid, aga samas jäetakse tähelepanuta, et uus seadustik annab kontrollijale suure kaalutlusõiguse põhjendatud juhtudel ehitusluba kohaldada.”

Kuressaare linna ehitusjärelevalve insener Aivo Kesküla märkis, et ehitusseaduse muutmine tõi kaasa omanike aktiivsuse kasvu, pannes inimesi oma ehitisi registris kontrollima. Paljud pöördusid linnavalitsuse poole info saamiseks – sooviti teada, kas kõik on korras.

Kesküla selgitas, et ehitisregistrisse on vaja kanda ehitusluba ja hiljem kasutusluba. Ehitusloa registrisse kandmine ei vabasta hiljem kasutusloa omamise kohustusest ehitise kasutamisel. Ehitusloa kande tegemine ei ole omanikule tasuline, küll aga on tasuline sellele järgnev kasutusloa vormistamine.

Kasutusloa esitamisel on vaja esitada mõõdistusprojekt, elektripaigaldise audit, maaüksuse geodeetiline mõõdistus, ehitamise dokumentatsioon ja tasuda riigilõiv.

Pärast uue seadustiku jõustumist on linnas registrisse kantud hinnanguliselt paarkümmend ehitusluba ja ka mõni kasutusluba. Järjekorda ootab mitmekümne kande tegemine.

Print Friendly, PDF & Email