Mustjala reovesi purglasse ei jõua (2)

Kuus-seitse aastat tagasi Mustjala puhastusseadme juurde ehitatud reoveepurglasse pole seni toodud veel tilkagi reovett, samas kui osa vallarahvast laotab reovee põldudele.

“Meie andmetel pole mitte ühte kuupmeetrit sealt läbi veel lastud,” ütles AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel. Ka ei ole puhasti omanikfirmal infot, kuhu ühisveevärgist eraldi tegutsevad Mustjala valla elanikud oma solgi puhastada annavad.

“Kas vallal on heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtestatud, kas seda täidetakse ja kes seda kontrollib, ei oska mina ütelda,” sõnas Saaremäel.

Muhus suur nõudlus

2010. aastast nõuab veeseadus kohalikelt omavalitsustelt reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamist, kuid eile jäi selgusetuks, kas Mustjala vallal on selline eeskiri olemas või mitte. Näiteks Leisi valla eeskirjas on öeldud, et väljaspool spetsiaalseid purgimiskohti on kogutud reovee ärajuhtimine keelatud.

Ain Saaremäel ütles, et maakonnas on praegu kümmekond nõuetekohast paakautodelt reovee vastuvõtmise kohta ehk purglat ja nii mõnigi neist leiab suhteliselt vähe kasutamist. Seevastu Muhus on purgimisteenus sedavõrd populaarne, et puhastusseade ei jõua nõudlusele järele.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter arvas, et ilmselt tellib suurem osa nende valla hajaasustuspiirkonna elanikest Kuressaarest fekaaliauto ja saadab reovee Kuressaare puhastisse. “Väga paljudel on ka kuivkäimla ja nemad saavad endaga hakkama,” lausus Kolter. Vallavanem on veendunud, et seoses lokaalsete veesüsteemide kasutuselevõtuga saabub ka see aeg, kui elanikud purglat kasutama hakkavad. “Seda öelda ei saa, et see purgla meil perspektiivitu on,” sõnas vallavanem.

Pütiga karjamaale

Jauni küla külavanem Marilii Varik rääkis, et tema laseb oma majapidamise septiku sisu traktori taha haagitud pütiga kord aastas karjamaale vedada.

“Miks ma ei võiks seda oma põllu peale panna, loomasõnniku viin ju samamoodi kartulipõllu peale,” arutles Varik, oskamata hinnata, kas selline teguviis on ka seaduslik. Küsimusele, miks ta solki Mustjala puhastusseadme purglasse ei anna, vastas Varik: “Ma ei ole kuulnudki sellisest asjast.”

Külaelanikele septiku puhastamise teenust pakkuv Mustjala elanik Endel Tisler ei ole oma sõnul päris kindel, kas reovee põllule laotamine on siis halvem variant kui puhastist väljuva reovee suunamine merre, nagu seda tehakse Kuressaares.

“Kui sedasi edasi läheb, siis varsti ei tohi enam põllu peale sõnnikut ka panna, peab kunstväetise peale üle minema,” sõnas Tisler. Purgimise võimalusest pole Tisler oma väitel kuulnud.

Maksis 0,5 mln krooni

Ain Saaremäel ütles, et purgimissõlme ehitamise nägi ette Mustjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009–2020, mille kohaselt oli reoveepurgla rajamise eelarve 508 594 krooni.

Mustjala vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem ainult Mustjala küla tiheasustusega keskuse elanikel. Valla ülejäänud territooriumil ühissüsteeme ei ole, mistõttu kasutab vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid vaid ca 33% valla inimestest.

Print Friendly, PDF & Email