Eile avalikustatud läinud õppeaasta riigieksamitulemuste statistika näitab, et Saaremaa gümnaasiumid annavad jätkuvalt head haridust – maakonna keskmised näitajad on kõigis ainetes üleriigilistest keskmistest eksamitulemustest märkimisväärselt kõrgemad.
Kõige paremad olid eksamitulemused taas Saaremaa ühisgümnaasiumis. Eesti keele eksami sooritas mullu kevadel 77 SÜG-i abiturienti, nende keskmine tulemus oli 72,4 punkti. Maakonna teises suuremas üldhariduskoolis Kuressaare gümnaasiumis oli eksamitules 70 õpilast, kes said keskmiseks tulemuseks 62,8 punkti.
Orissaare gümnaasiumis ja Leisi keskkoolis oli lõpetajaid vähem – eesti keele riigieksamit tegi seal vastavalt 18 ja 12 õpilast. Keskmine tulemus oli Orissaares 65,4 punkti ja Leisis 65,7 punkti.
Vabariigi keskmine tulemus eesti keele riigieksamil oli statsionaarses õppes mullu 64,7 punkti, Saare maakonna sama näitaja on aga pea kolme punkti võrra kõrgem – 67,4 punkti.
Matemaatikaeksamit sai sooritada kahel viisil: kas teha laia kursuse eksam või läbida lihtsam kitsama kursuse eksam.
SÜG-is valis suurem osa abituriente raskema tee, see tähendab laia kursuse eksami. Selle eksami sooritas 65 õpilast, kes said keskmiseks tulemuseks 67,9 punkti.
KG-s sooritas matemaatika laia kursuse riigieksami 34 õpilast ja nemad said keskmiseks tulemuseks 51 punkti. Orissaare lõpetajate keskmine tulemus nimetatud aines oli 59,9 punkti (eksami tegi seal 15 õpilast) ja Leisi keskkoolis 35,3 punkti (eksamisooritajaid 12).
Eestis tervikuna oli matemaatika laia kursuse eksami keskmine tulemus statsionaarses õppes möödunud õppeaastal 52,3 punkti. Saare maakonna vastav näitaja oli koguni seitsme pügala võrra kõrgem – 59,3 punkti.
Matemaatika kitsa ja lihtsama kursuse eksami läbis SÜG-is vaid 12 õpilast, kes said keskmiseks tulemuseks 58,2 punkti. KG-s sooritas seda eksamit 35 õpilast ja nende keskmine tulemus oli 41,4 punkti. Riigi keskmine näitajas selles aines oli möödunud õppeaastal statsionaarses õppes 41,9 punkti ja Saare maakonnas 45,4 punkti.
Kui vaadata Saare maakonna gümnaasiumide kohta koolide üleriigilises pingereas tervikuna, siis SÜG oli nii laias kui ka kitsas matemaatikas 16. positsioonil. Orissaare gümnaasium oli laia kursuse matemaatikas 40. kohal.
KG oli laia matemaatika kursuses 68. ja kitsa matemaatika kursuses 71. positsioonil. Leisi kool, kus õpilased tegid vaid matemaatika laia kursuse eksamit, platseerus üleriigilises pingereas 122. positsioonile.
Eesti keele eksamil oli SÜG koolide üleriigilises pingereas 13. kohal, Leisi keskkool 44., Orissaare gümnaasium 47. ja KG 71. kohal.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Võtke midagi lõpuks ometi ette selle Leisi keskkooli matemaatikaga…
Leisi koolis tegutseb grupp seltsimehi aastaid kooli kaotamisega. Eelmisel aastal oli koolis 175 õpilast, nüüd 158,kusjuures gümnaasimiosas õpib kolme klassi peale kokku alla 20 õpilase. Pole õpilasi, pole probleemi.
Mulle meeldib Hiiumaa õpetajate arvamus, et hea eksamihinde tagab eelkõige õpilase enda biomaterjal ja motiveeritus. Matemaatikas on see eriti oluline. Õpetaja süüdistamisest ei piisa.
Et siis SYG`is on parem “biomaterjal” ja kõrgem motiveeritus kui Kg`s?
SÜG on tõesti hea kool.
Kindlasti on KG-s heale tulemusele orienteeritud õpilasi. Suur õpilaste arv viib protsendi madalamaks ja tulem näib kehvem.
SÜG on hea kool ka sisekliima ja ürituste poolest. Suhtumine õppimisse on positiivne. KG peaks ka tööle hakkama ja natuke pingutama.
Matemaatika:
Syg 65 õpilast, tulemuseks 67,9 punkti.
KG 34 õpilast, tulemuseks 51 punkti.
Eesti keel:
Syg 77 õpilast, tulemuseks 72,4 punkti.
Kg 70 õpilast, tulemuseks 62,8 punkti.
KG on Saare maakonna üks kehvemaid gümnaasiume.
Miks Saaremaale KG- ehk linna pole vaja kahte gümnaasiumi. Tekiks konkurents gümnaasiumi pääsemiseks.
Arvan, et on kohatu võrrelda SÜGi ja KGt. SÜG valib seltskonda, KG võtab ka keskpärasemaid vastu, kellel siis ei ole eksamitulemused kõige paremad. Ma tean oma klassivenda pinginaabrit, kes oli/on suure firma looja-juht-omanik,aga kellel olid hinde kolme nelja vahel ja küünealused koolis mustad ja näpud kriimulised. Pigem tuleks endale selgeks treha, MIS ON ELU MÕTE. Kas töö või elu ise? Kas head eksamitulemused või kari lapsi, kellele saab loota-panustada elu edasikestmisest?
Miks keskpärane õppur peaks minema gümnaasiumi, kust ei anta erialasid teadmisi? Loogilisem valik oleks kutsekool, kust koos keskharidusega omandaks ka erialased teadmised ja kui kolme nelja kooliaastaga sihid muutuvad võib edasi minna ülikooli. Aga kui ei lähe edasi õppima ollakse omandanud vähemalt mingisugused kutsalased teadmised, mis tulevad kasuks ka firma juhtimisel kui selleks saadakse.
Kahjuks ei vali õppurid, vaid nende vanemad, kes peavad oma võsukesi gümnaasiumis õppimise vääriliseks. Vaesed õpetajad nii SÜG-is kui KG-s( mõlemas koolis on selliseid õpilasi). Tehku imesid, õpetagu ära ja pärast on nagunii süüdi, et õpilasele pähe ei jäänud.
ma olen ka KG vilistlane ja vaatan, et see kool on ikka saaremaal kõige viletsam. leian, et direktor võiks hakata vaikselt uut ametit otsima.
Ei vali see SÜG ka enam seltskonda, kahjuks. Lihtsalt – tänu mainele valivad õppimisele orienteeritud õpilased (kogu maakonnast) SÜGi.
Meie maakonnas on õpilaste arv nii väike, et minu teada ei vali ükski kool enam aastaid mitte midagi.
Minu laste valik oli kohe SÜG.Lõpetasid korralike tulemusega ja said TÜ-s sisse erialadele kuhu soovisid.Praeguseks ülikool lõpetatud ja SÜGile ainult kiidusõnad.
Riigigümnaasium tuleb niikuinii, punnigu praegused koolijuhid vastu palju tahavad. Parem kui see tuleks SÜG-i baasil, aga praegu tundub, et tehakse päris uus riigigümnaasium, kuulutatakse välja konkurss direktorile ja töötajatele, kuhu võivad siis kandideerida õpetajad mõlemast gümnaasiumist. Elame näeme, mis sest supist saab, kas kõlbab sü[a või mitte.