Töö hakkajale värskes õhus (7)

LILLESIBULAD MULDA: Tiiu Smidti sõnul on uue aednik-majahoidja üks tööülesandeid panna järgmiseks kevadeks maha lillesibulad. RAUL VINNI

LILLESIBULAD MULDA: Tiiu Smidti sõnul on uue aednik-majahoidja üks tööülesandeid panna järgmiseks kevadeks maha lillesibulad.
RAUL VINNI

Kellele ei meeldiks puhas, korras ja ilus ümbrus? See on oluline ka Kuressaare gümnaasiumi jaoks, kuhu on kiiresti tarvis aednik-majahoidjat.

“Otsime hakkajat inimest, kes oleks nii majahoidja kui ka aednik – ehk siis hoiaks korras hoovi ja samas vaataks aedniku pilguga lillepeenraid ja puid-põõsaid,” rääkis kooli haldusjuht Tiiu Smidt. “Kui kandidaadil on lisaks oskusele peenraid korras hoida remondimeheoskused, oleks ta meie jaoks superleid!”

Mida siis aednik-majahoidjal teha tuleb? Muruplatsid niita, kõnniteed puhtad hoida, lehed kokku riisuda ja ära vedada. Talvel on tema töö lumelükkamine – kui lund muidugi on.

Samuti peab ta pügama hekke ja hoolitsema lillepeenarde eest, istutama taimi ja lillesibulaid. “Praegu on meil siin kastides ootamas lillesibulad, mis on vaja kiiresti maha istutada,” ütles Smidt. “Seega on meil üsna ruttu vaja inimest, kes need mulda paneb.”

Selge see, et majahoidja ülesanne on korjata üles näiteks mahapoetatud jäätise- ja kommipaberid.

Õueala, mida korras hoida tuleb, on suur, üle kahe hektari. Seda, et suuri muruplatse väikese muruniidukiga pügama peab, pelgama ei pea.

“Meil on murutraktor ja sellel käru, millega saab lehti vedada,” ütles Smidt. Samuti on koolil tänapäevased töövahendid – näiteks trimmer ja heki­lõikur, millega on võimalik ka kõrgeid hekke pügada.

Ülesanded ei piirdu aga ainult õues tegutsemisega – hoolt nõuab ka kooli talveaed. Seal kasvavaid taimi tuleb kasta, võidelda taimehaiguste vastu ja vahel ka saaki korjata, kui näiteks sidrunid ja ananassid valmis saavad.

Kuressaare gümnaasium otsib endise aednik-majahoidja asemele, kes pidi oma ametist loobuma kehva tervise tõttu, uut inimest töötukassa kaudu. Kolmapäevase seisuga oli ametist huvitatud neli inimest. “Võiks rohkem olla,” leidis Smidt.

Tema sõnul võivad kandideerida nii need, kel on juba varasem töökogemus aedniku või majahoidjana, kui ka need, kel seda pole. “Me ei nõua mingeid tõendeid koolide läbimise kohta,” ütles haldusjuht, lisades muiga­misi, et eelistatud on muidugi sellised inimesed, kelle oma koduaed on ilus ja korras.

Seda, et näiteks aiandusalaseid teadmisi ei ole piisavalt, peljata ei tasu – kõik on õpitav. “Vajadusel oleme nõu andnud, suunanud ja aidanud,” lausus haldusjuht. “Seni on kõik naised ja mehed meil selles ametis hakkama saanud.

Smidti kinnitusel pole samas vahet, kas uus aednik-majahoidja on mees või naine, noorem või vanem – peaasi, et on hakkaja ja kohusetundlik inimene. “Samas olen naistelt kuulnud, et nad kardavad puulehti ja lund,” lausus Smidt. “Et kui seda palju on, ei jaksa nad kõike ära koristada ja vedada. Siiski ei tasu peljata – vajadusel tuleb kooli töömees appi.” Ja kindlasti on abi õpilastest – nemadki ju peavad kooli heaks veidi tööd tegema, näiteks lehti riisuma.

Smidti sõnul saaks uus aednik-majahoidja tööd alustada kohe, esimesel võimalusel.

Tööpäev algab aednik-majahoidjal üsna vara – juba kell seitse hommikul. “Koolipäeva alguseks peab ju kõik olema puhtaks tehtud,” tähendas Smidt.

Tööpäev kestab kaheksa tundi – kella poole neljani. “Tööpäeva sisse jääb pooletunnine lõuna,” lausus Smidt. Kui õpetajatel algab suvepuhkus jaanipäeva paiku ja saab otsa augustis, siis aednik-majahoidja saab 28 päeva puhkust. “Suvel on alati võimalik puhkust saada,” märkis haldusjuht.

Aednik-majahoidja töötasu ulatub üle miinimumpalga. Nagu teisedki KG töötajad, võib temagi kaks korda nädalas kasutada kooli ujulat, käia vesiaeroobikas, saab osa ühistest tähtpäevade tähistamistest. “Meil on lahke pererahvas,” kinnitas Smidt.

Print Friendly, PDF & Email