Elanikud suurarenduse vastu (18)

VASTASSEIS: Naabruses elav Eve Kombe leiab, et endise autobaasi maal ei tohiks rajada tööstusparki. Seljaga Andrei Ostov, paremal arhitekt Ivo Rebane. TAMBET ALLIK

VASTASSEIS: Naabruses elav Eve Kombe leiab, et endise autobaasi maal ei tohiks rajada tööstusparki. Seljaga Andrei Ostov, paremal arhitekt Ivo Rebane.
TAMBET ALLIK

Linnavalitsuses toimus eile endise autobaasi maadele plaanitava tööstusrajooni planeeringu avalik arut-elu. Ilmnes, et ümberkaudsed elanikud ei ole rahul üldplaneeringuga, mille kohaselt endise autobaasi ala on tootmismaa.

 

Pihtla tee 20 läheduses elav Eve Kombe ütles arutelul, et ta ei taha nõustuda sellega, et aedlinna vahetusse lähedusse tuleb tööstuskvartal. Arendaja esindaja Andrei Ostov selgitas aga, et tema lähtub sellest, mida linn lubab üldplaneeringuga teha.

Linnaarhitekt Loona Lepp selgitas, et kunagi arutati ka võimalust ehitada endise autobaasi platsile ühepereelamud. Toona leiti aga, et see ei ole mõistlik, kuna linnas on juba hulk tühjalt seisvaid eramaju. Lisaks tekitasid arutelul küsimusi veel mõned nüansid, mis puudutasid pigem linna üldplaneeringut kui konkreetset detailplaneeringut.

OÜ Tarbus Kinnisvara juhatuse liige Andrei Ostov selgitas Saarte Häälele, et ettevõtte seisukohast ei ole tegu küll suure projekti, kuid kindlasti olulise arendusega.

Protsess lükati eelmise aasta lõpus käima eelkõige seetõttu, et huvi arenduse ja loodavate kruntide vastu on täiesti olemas. “Ega ma muidu oleks tegema hakanud, kui mulle ei oleks avaldatud heas mõttes survet,” märkis Ostov. Huviliste seas on ka osa praegusi Pihtla tee 20 hoone rentnikke, kes sooviksid pigem ise omada kinnisvara, mida nende ettevõte kasutab.

Juhul kui detailplaneering kehtestatakse, on üks esimesi töid Pihtla tee vana hoone lammutamine. Seejärel rajab Tarbus ka vajalikud teed ja ühendused loodavatele kruntidele. “See on mõistlik, et kui ma müüa tahan, siis ma teen need asjad ära,” selgitas Ostov, viidates, et potentsiaalne ostja soovib n-ö valmis krunti, mitte rohumaad.

Samuti aitab see Ostovi sõnul vältida võimalikke probleeme, kui erinevad omanikud ei jõua kokkuleppele näiteks selles osas, kes ehitab juurdepääsu tee vms. “Kui planeering jõuab kunagi sellesse staadiumisse, et see kehtestatakse, siis Tarbus Kinnisvara jagab (maa – toim) kruntideks ära ning rajab teed ja kommunikatsioonid,” ütles Andrei Ostov kokkuvõtlikult.

Lisaks on Tarbus Kinnisvara valmis ka ise kruntidesse investeerima vastavalt kokkulepetele ja sinna ka uusi hooneid ehitama, kinnitas Ostov. Alale on detailplaneeringu järgi ette nähtud uus korrastatud äri- ja tootmiskompleks. Tootmistegevuse alla võivad kuuluda logistikakeskuse büroo- ja laopinnad, mööblitootmine, kivi- ja metalltoodete tsehhid, remonditöökojad jms. Tarbus Kinnisvara on sinna ka varem investeerinud. 2013. aastal rajati sinna näiteks uus baas, mida kasutab bussifirma GoBus.

Ostov nentis, et omaniku esindajana on tal hea meel ka selle üle, kui üks maatükk korda saab. “Praegu näeb see jube välja,” tõdes ta. Kahe praegu olemasoleva krundi suurus on kokku 3,4 hektarit.

PLAANID: Selline võiks kunagine autobaasi ala näha välja tulevikus. Repro / Guru Projekt OÜ

PLAANID: Selline võiks kunagine autobaasi ala näha välja tulevikus.
Repro / Guru Projekt OÜ

Print Friendly, PDF & Email