Pagulasspets: hakake valmistuma! (44)

Indrek Österman

Indrek Österman

Eile kohtusid Saare maakonnas tegutsevate usuliikumiste esindajad Kuressaares Laurentiuse koguduse majas Indrek Östermaniga (fotol) , kes kevadel kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonnas magistritöö pealkirjaga “Islamism multikulturalistlikus heaoluühiskonnas: Rootsi näide”.

 

Indrek Österman, kelle lapsepõlvesuved möödusid Saaremaal, õppis aastatel 1991–94 Stockholmis majandust. Eilse kohtumise teema oli aga võimalik pagulaste saabumine Eestisse ja Saaremaale ning koguduste roll selles protsessis.

Östermani soovitus nii kogudustele kui ka Saaremaa omavalitsustele oli, et pagulaste saabumiseks tuleb kohe hakata valmistuma.

“Sellega, et omavalitsused teatasid ministeeriumile, et neil puuduvad sobivad eluruumid, ei ole teema lõppenud. Meil ning Saksamaal ja Rootsil on erinevad arusaamad vabatahtlikkusest. Rootsi ja eriti Saksamaa eeldavad, et vastu võetakse kehtestatud kvoot ja enamgi veel,” selgitas ta.

Põgenikevoolu põhjustanud konflikt ei ole veel kaugeltki lõppenud. Süürias võib see tema arvates kesta vähemalt kümmekond aastat. Piltlikult öeldes põleva süütenööriga on ootel veel mitmed uued kriisikolded.

Indrek Österman rõhutas, et kõrvale tuleb jätta selline suhtumine, et Eestisse tulevaid põgenikke ei saa valida.

“Võib ju öelda, et see pole eetiline, kuid põgenike hulka arvestades tuleks lähtuda suhtarvudest. Kuna juudid on konfliktipiirkonnast lahkunud, on kristlased järgmine grupp, keda seal kõige rohkem tapetakse,” ütles ta. Seega oleks nende esmane aitamine õigustatud.

Rootsi kogemuse järgi on just kristlased kõige rohkem integreerunud sisserändajate rühm.  “Nende seas on kõige vähem sotsiaaltoetustest elavaid inimesi. Esimesel võimalusel alustavad nad väikeettevõtlusega,” kiitis Österman Rootsi jõudnud kristlasi.

Nii Rootsis kui Eestis lüüakse tema meelest kõiki moslemeid ühe vitsaga. “Neid moslemeid, keda Rootsi kaitsepolitsei jälgib, on võib-olla paarsada. Umbes 500 on läinud radikaalide poolel võitlema. Kuid hinnanguliselt on Rootsis 600 000 moslemit,” rääkis Österman.

Valdavalt on Rootsis tegu passiivsete kultuuri-moslemitega, kes iga päev mošees ei käi ja koraani ei uuri, kuid koonduvad kohe, kui tajuvad rünnakut oma usu vastu.

Indrek Östermani lõppsoovitus saarlastele oli aktiivne olla. Ta viitas, et kui kevadel räägiti, et Eesti suudab vastu võtta 50 pagulast, siis nüüd tuleb meil varsti vastu võtta 500. Piltlikult öeldes on Eesti nagu tühi peenar, mis täis külvatakse, rääkis ta.

“Küsimus on, milline on see seeme. Kuna kogudused on esindatud igas omavalitsuses, oleks viimane aeg mõelda koostööle. Eluasemed on vaid üks pool, teine on tulijaid tabav kultuurišokk. Selle ületamiseks on vaja tugiisikuid,” ütles ta lõpetuseks.

Print Friendly, PDF & Email