Kuressaare südalinn inimsõbralikumaks

toomaspaaverEV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames toimuva Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse lähteülesande koostaja  Toomas Paaver (pildil) leiab, et Kuressaare südalinna saaks muuta praegusest tunduvalt inimsõbralikumaks ja esinduslikumaks.

Toome siinkohal ära mõned väljavõtted võistlusülesandest. “Aastail 2017–2020 tähistab Eesti Vabariik saja aasta möödumist riigi sünni aluseks olnud sündmustest. Juubelit tähistatakse muu hulgas arhitektuuriprogrammiga. Eesti arhitektide liidu kureeritava projekti raames rajatakse või rekonstrueeritakse Eesti suuremates linnades ja tõmbekeskustes kuni 15 avalikku linnaruumi ala lähtuvalt kohaliku kogukonna vajadustest.

Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse eesmärk on leida terviklik ruumiline lahendus südalinna peamiste tänavate ja platside arendamiseks. Saaks ju Kuressaare kesklinna muuta praegusest tunduvalt inimsõbralikumaks ja mitmekesisemaks, tänapäevaseks, esinduslikuks ja ajaloolist pärandit rõhutavaks avalikuks ruumiks, mis pakub meeldivat ja turvalist olemist ning tegevusvõimalusi igas vanuses inimesele igal aastaajal.”

Keskväljaku areng

“2000. aastal kehtestati Kuressaare linnakeskuse detailplaneering, mille alusel ehitati kaubandushooned Ferrum ja Rae keskus. Samuti loodi selle planeeringuga alused keskväljaku ümberkavandamiseks eelkõige jalakäijate ruumiks.

Uushoonestuse abil loodi kesklinna tänapäevane, linnalik ja vanalinna struktuuri järgiv ruum, mida võib pidada üheks heaks näiteks tänapäevaste kesklinnade arenduste hulgas. Kaubanduspindade lisamine on hoidnud Kuressaare kesklinna küllaltki aktiivsena võrreldes paljude muude linnadega.

Samas on üks arenduse mõjusid see, et ärihoonete rajamisega kadus linnarahvale omaseks saanud ja aktiivselt kasutatud muruplats ning istumiskohad keskväljaku ääres. Muruala kadumine on linnarahva hulgas põhjustanud palju rahulolematust uute hoonetega. Linnakeskuse detailplaneeringus kavandatud avaliku ruumi arendused aga on senini paljuski realiseerimata. Olgu öeldud, et selle võistluse üks eesmärke on just endise muruplatsi kadumist kompenseeriva, linnaelanikele sobiva ja aktiivse eluga suhestuva avaliku ruumi loomine südalinnas, kasutades võistlusala piires asuvaid erinevaid platse.”

Projekteerimislugu

“Kuressaare keskväljaku senise projekteerimise lugu võib vaadelda kui järjepidevat protsessi, kus iga uus etapp on eelmist täiendanud. Koostatud on erinevaid lahendusi, kuid elluviimist on takistanud vaidlused ja rahapuudus.

Linnakeskust hõlmava 2000. aasta detailplaneeringu alusel toimus 2003. aastal keskväljaku lahenduse leidmiseks arhitektuurivõistlus, mille võitsid Ivar Lubjak ja Maria Pukk OÜ-st OAAS Arhitektid. Žürii hindas eelkõige võidutöö ühtset rahulikku maapinnalahendust, kuid pidas oluliseks tööd edasi arendada. Samas tekitas võidutöö Kuressaare avalikkuses rohkelt diskussioone ja vaidlusi, eriti häiris kodanikke võidutöös pakutud betoonkatend, mis hiljem asendati ehitusprojektis suurte graniitplaatidega. Kahtlusi tekitas ka kohtkindlate elementide, nn sõõrikute otstarbekus väljakul toimuvate ürituste ajal. Samuti ei andnud suurele osale avalikkusest rahu parkimiskohtade likvideerimise kava.

2004. aastal koostasid võistluse võitjad ehitusprojekti, mis jäi ellu viimata. Pärast keerukaid vaidlusi ja mitmeid muudatusi loobusid arhitektid edasisest projekteerimisest.

Alates 2005. aastast otsiti keskväljaku probleemide lahendamiseks erinevaid lahendusi ja tehti mitmekesiseid ettepanekuid. Näiteks esitas Holostovi kvartali omanik Vjatšeslav Leedo ettepaneku keskväljaku alla maa-aluse parkla rajamiseks, millest liigse kulukuse ja keerukuse tõttu hiljem siiski loobuti. 2008. aastal koostas edasiarendatud ehitusprojekti Ösel Plan OÜ (arhitekt Terje Truumaa), mida samuti ellu ei viidud.

Lisaks erinevaid ehitusprojekte ja planeeringuid koostanud arhitektidele on keskväljaku lahenduse väljatöötamisse andnud erinevatel aegadel arvestatava panuse linnaarhitektid.

Seekordselt võistluselt oodatakse keskväljaku varasemast projekteerimisloost õppimist ja juba olemasoleva üldlahenduse taas kord täiustamist. Mõistagi nõuab uus olukord uut terviklahendust.

Võistlusala ümberehitus on kavas läbi viia etapiviisiliselt. Võistlusala osade projekteerimine ja ehitamine võib sõltuda rahastamisvõimalustest ning halvemal juhul edasi lükkuda lähemasse või kaugemasse tulevikku. Esmalt on kavas võitjalt tellida eelkõige Lossi tänava ja keskväljaku ehitusprojekt.”

Print Friendly, PDF & Email