Sõrves räägiti bussidest, lennukitest ja kuningatest

Euroopa muinsuskaitsepäevade raames toimunud ajalookonverentsil, mille korraldas Saaremaa muinsuskaitse selts Sõrve turismitalus, keskenduti nii uuemale kui ka vanemale ajaloole.

Riiast saabunud sõjaajaloolase Juri Melkonovi ettekanne keskendus Saaremaal 20. sajandil asunud sõjaväelennuväljadele. Vesilennukite baas rajati Kihelkonnale Papissaarde juba I maailmasõja ajal. Sarnane kompleks oli ka Liepajas, kuid seal on säilinud vaid lennukite seisuplats koos merre ulatuva kaldteega.

Melkonovi arvates vääriks Papissaare linnak samaväärset eksponeerimist kui Tallinna Lennusadama angaarid. “Seal on säilinud angaarid, lennukite veeskamise kai ja ainulaadne munakividest “kindlusetee”,” loetles Melkonov Papissaares olevaid väärtusi. Pikemalt rääkis ta veel Kogula ja Aste lennuväljast, mis rajati II maailmasõja ajal ja mida kasutati ka pärast sõja lõppu. Kuna konverents toimus Sõrves, mainis ta ära ka sääre tipus olnud välilennuväljad.

Kuressaarlasest tehnikaajaloo uurija Toomas Harjus tutvustas oma uurimistööd esimese bussiliini avamise katsest Saaremaal. Juba 1906. aasta kevadel hakkasid kohalikus ajakirjanduses ilmuma artiklid plaanist avada bussiühendus Kuressaare ja Kuivastu vahel. Selleks asutati isegi firma, mida rahastasid kohalikud ettevõtjad.

Sõna “buss” ei ole siinkohal õigupoolest päris täpne , sest pigem oli tegu ümberehitatud veomasinaga, milles kasti asemel istmed ja peal kerge katus. Kui algselt plaaniti saarele tuua kaks bussi, millest üks olnuks 24-kohaline, siis tegelikult toodi vaid üks väiksem sõiduk Prantsusmaalt.

Paraku kippusid imeriista rehvid pidevalt purunema. Nende parandamine oli aga ajamahukas. Seetõttu kulus linnast Kuivastusse jõudmiseks esialgu rohkem aega kui postihobustega sõites. Kuigi hiljem läbiti vahemaa juba kahe tunniga, olid inimesed uues ettevõtmises pettunud. Ka soetatud buss viidi varsti Saaremaalt minema. Regulaarne bussiliiklus tekkis maakonnas alles 1920. aastatel.

Nasval elav koduloolane Kalle Kesküla keskendus seekord Sõrve kandiga seotud muistsetele kuningatele. Müstilise Rootsi kuninga Ingvari haud võib tema arvates asuda Koimla ja Kotlandi küla vahel Raisametsas. Seal olev suur kivi on ümbritsetud hauakääbastega. Arheoloogid seda kohta seni veel uurinud pole.

Sama kiviga seostas ta ka üht teist legendi saarel kadunuks jäänud kuningast, kelle kivi all elav päkapikk endale külla kutsus ja keda pärast seda keegi näinud pole. Kivi küljel võib lähemal vaatlusel näha võlvkaare kujutist. Ka see muinasjutt võiks olla seotud kivi ümber olevate hauakääbastega.

Kohalike elanike palvel toimub konverents järgmisel aastal oktoobri alguses, kuna septembri alguses võetakse kartuleid.

Print Friendly, PDF & Email