Balti Rambil särasid lätlased ja leedulased

Maire Sillavee

Maire Sillavee

Möödunud laupäeval oli kohalikel teatrihuvilistel võimalus rahvusvahelise teatrifestivali Balti Ramp raames näha Kuressaare linnateatris läti- ja leedukeelseid teatrietendusi.

Salme vallateatri juhendaja ja Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige Maire Sillavee ütles Saarte Häälele, et lihtsam oli mõistagi vaadata Jaan Tätte kirjutatud tükke, mille süžee juba eelnevalt tuttav. Jonava teater Leedust tõi lavale “Ristumise peateega” ja Rezekne harrastusteater Lätist “Palju õnne argipäevaks!”.

Samas pidas Sillavee väga nauditavaks ka festivali viimast etendust “Uisud”. “See oli fantastiliselt hea idee – teise maa dramaturgiat kasutada,” märkis Sillavee. Nimelt võttis festivalist osa kuus teatrit kolmest riigist. Eesti teatritel tuli etendada läti ja leedu autorite loomingut ning lätlastel ja leedulastel vastavalt samamoodi.

Maire Sillavee selgitas, et festivali teema aitas leida ühiseid probleeme ja ka lahendusi. Veidi kurb on tema hinnangul aga see, et eesti keelde ei ole viimastel kümnenditel peaaegu üldse läti ja leedu näitekirjandust tõlgitud. Niisiis oli Eestit esindanud Jõelähtme lavagrupil ja Vilde teatril raskusi sobiva tüki leidmisega. Läti ja Leedu teatritel oli selles mõttes lihtsam, et Tätte loomingut on lõunanaabrite keeltesse tõlgitud. Sellest tingituna jäid Sillavee hinnangul Eesti teatrite etteasted veidi tagasihoidlikumaks.

Maakonna rahvakultuuri­spetsialistil Krista Lembril jagus Kadi raadio “Keskpäeva” saates külaliste kohta samuti vaid häid sõnu. “Läti ja leedu keelest suurt aru ei saa, aga etendused hoidsid pilku laval, olid atraktiivsed, põneva lavakujundusega ja hästi liikuvad,” märkis ta. Lembri hinnangul oli lõunanaabrite tase harrastusteatrite kohta kõrge.

Krista Lember märkis, et ka külaliste tagasiside oli positiivne. Oma osa hea mulje kujunemisel mängisid ilmselt ka mitmed üritused, mis möödunud nädalavahetusel Kuressaares aset leidsid, arvas Lember.

Print Friendly, PDF & Email